Priit Ööpik polnud sellist asja südatalvel varem oma õues Sauel kohanud: keset aeda tekivad mutimullahunnikud.
Kuidas tõrjuda talvel muttide rünnakuid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aga keda mutt nii hirmsasti segab?» imestab zooloog Aleksei Turovski. «Las see mutike tegutseb!» Ahaa, aiapidajatele tõesti ehk ei meeldi, tõdeb ta seejärel.
Sauel Ööpiku majaõuel ajab üks mutimullahunnik teist taga.
«See on absoluutselt täielikult normaalne ja mutile omane käitumine!» selgitab Turovski. Nimelt oli Eestis üüratult pikk ja soe sügis. Muld on pehme ja vett oli palju, nüüd tuleb seda veelgi.
«Ja see tähendab seda, et muti varakamber hakkab kannatama. Tal on tohutu suur ehitis, mitmekümne ruutmeetri pindala all – ja mitmel korrusel,» räägib zooloog.
Lisaks kõigele sellele on mutil ventilatsioonišaht. Need, ütleb Turovski, hakkavad praeguse ilmaga kokku varisema – muld on ju niiske.
«Mutt teebki uued! Ega need hunnikud pole mutile uksed, need on ventilatsiooni- ja kuivendussüsteemi avad. Ja mutt on ju meisterkuivendaja!» hüüatab ta.
Mutimullahunnikud tekivad õuele seni, kuni meie õues on vastavad olud: muld on pehme ja läheb aina märjemaks.
Ööpik lahendab mutimured tavaliselt toomingaokstega. Ta kuulis sellest oma isalt: värsked toomingaoksad tuleb suruda mutimullahunnikutesse. Toominga vänge lõhn mutile ei meeldi.
On ka hoopis teistsuguseid meetodeid. Heino Kaljula viib mutimullahunnikutesse kassi liivakastist pärit liiva või graanulid. Ta kinnitab, et see töötab väga hästi.
Turovski soovitab hoopis nn Soome meetodit: tuleb osta kala – näiteks räime, mis on odav ja heeringalisena mädaneb hirmsa haisuga – ja panna umbes kolm igasse hunnikusse.
Tõsi, see tähendab, et mutt pageb naabri aeda. «Mutt tahaks elada! Seda ei tuleks ju mutile pahaks panna – et ta tahab elada korralikus korteris, kus on turvalised panipaigad, kus on vihmaussid, nälkjad,» selgitab zooloog.
Mutist päris lahti saamiseks tuleks hoopis lõksu kasutada. Sel talvel peaks Turovski sõnul muttidega vähe aega probleeme tekkima. Oodata on külmakraade, mil lõpeb ka mutimullahunnikute tekkimine.
Mutitõrjevahendid
• Tõhusaim relv mutisõjas on tõenäoliselt labidas. Tuleb varahommikul enne päikesetõusu värske mullahunniku juures passida ning kui muld liikuma hakkab, siis see hargiga üles paisata ja mutile labidaga pähe lajatada.
• Üha enam võidab populaarsust aianduskauplustes müügil olev mutipeletaja – vibratsiooniseadeldis, mis pidavat mutid ja teisedki käikudes elutsevad närilised, näiteks mügri, leethiired ja uruhiired, eemal hoidma 1000 ruutmeetri ulatuses. Et mutid on paikse eluviisiga ega jäta kodu maha kerge südamega, võib nende lahkumine pärast seadeldise tööle rakendamist võtta aega kuni kolm nädalat.
• Veel võib mutte kiusata õitsvate toominga-, leedripuu- ja ebajasmiiniokste, bensiiniga immutatud kaltsude ning muu sellise urgudesse toppimisega.
• Muttide füüsiliseks hävitamiseks on soovitav appi võtta koer ja voolikust nende käigud vett täis lasta. Mutid on sunnitud käikudest lahkuma ja koerad hoolitsevad edasise eest.
• Samuti võib muttide väljaajamiseks kasutada auto heitgaase.
• Kevadel ja sügisel võib asetada mutiurgu petrooleumiga niisutatud väävlit, panna see põlema ja pärast urg kinni tallata – kõik teised uru avaused peaksid eelnevalt kinni tallatud olema. Et aga vääveldioksiid on mürgine ka taimedele, on soovitav seda meetodit kasutada enne kultuuride külvi või pärast saagikoristust.
Allikas: looduspere.com