/nginx/o/2020/02/18/12949841t1h49e7.jpg)
Hipodroomi ärikvartali arendusega tegeleva Alfa Property juhatuse liikme Jaanus Miku sõnul saadi linnaga kokkuleppele, et kalli sademeveepumpla asemel sobib vabavoolu sademevee süsteem, kus vesi juhitakse ära läbi torude. Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul levitab arendaja valeinfot.
«Loodame peatselt saada ehitusload esimestele büroohoonetele,» ütles Mikk BNSile. Ta lisas, et linn on projekteerimistingimused väljastanud ja praegu toimub projekteerimine.
Miku sõnul on lahendatud ka erimeelsused Tallinna kommunaalametiga, mis on siiani takistanud arendusega edasi minekut. Hipodroomil puudub veevärk ja linn on varem nõudnud arendajalt pumplaga sademevee ärajuhtimise süsteemi loomist, mis läheks hinnanguliselt maksma 12 miljonit eurot.
Hipodroomi arendusega on seotud ka ärimees Martin Künnap, keda seostatakse meedias esitatud väidete kohaselt 50 000-eurose keelatud annetuse tegemisega Keskerakonnale, et lahendada sadevee süsteemi probleem.
Mikk rääkis, et Alfa Property tellis Tallinna Tehnikaülikoolilt (TTÜ) uuringu, mille järgi pole kallist pumplat vajagi ja sobiks ka vabavooluga sademevee süsteem, kus vesi juhitakse ära läbi torude. Linn nõustus tema sõnul TTÜ hinnanguga ja osapooled jõudsid kokkuleppele.
Lisaks sademevee ärajuhtimisele peab arendaja rajama kanalisatsiooni ning tooma sisse elektri ja vee.
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on Alfa Property juhatuse liikme väide, et linn on nõustunud arendaja lahendusega juhtida sademevesi isevoolavalt merre, väljamõeldis.
«Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ei ole Hipodroomi arenduse sademevee lahendusele kooskõlastust andnud. Arendaja käitumine on täiesti arusaamatu, valeväidetega ei ole võimalik linna kuidagi survestada. Arendaja võib alustada hoone ehitust ehitusloa olemasolul, kuid ilma kõikide võrkude olemasoluta, sealhulgas sademevee äravooluta hoone kasutusluba ei saa,» ütles Klandorf.
Viimati oli Klandorfi sõnul keskkonna- ja kommunaalametil kohtumine projekteerija esindajaga 7. mail, kus AS Tallinna Vesi ning amet tegid sademevee ärajuhtimise lahenduse skeemile veel märkusi.
«Koosolekul arutatud märkuste alusel uuesti korrigeeritud skeemi kooskõlastamiseks esitatud ei ole. Seega ei ole mingit kokkulepet olemas. Ootame arendajalt jätkuvalt eskiisprojekti sademevee äravoolutorustiku ja pumpla rajamiseks,» lisas Klandorf.
2019. aasta oktoobris esitati kommunaal- ja keskkonnaametile eksperthinnang, mille oli koostanud OÜ Entec Eesti koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga.
«Eksperthinnangu koostamisel ei vaadeldud paraku valgala tervikuna, vaid üksnes lõiku Paldiski maantee, Endla tänava ja Mustamäe tee ristmikust kuni mereni. Eksperthinnangus toodud asjaolude arutamiseks toimus 13. jaanuaril Tallinna keskkonna- ja kommunaalametis koos EKE AS ja AS Tallinna Vesi esindajatega nõupidamine, kus ühtegi lahendust heaks ei kiidetud,» ütles abilinnapea.
Arendajatel tuleb Klandorfi sõnul arvestada kehtestatud nõuetega sealhulgas sadevee ärajuhtimiseks ja selleks on Tallinna linn koos Tallinna Veega kehtestanud selged kriteeriumid.
«Kui mõne väikse ala sademevee ärajuhtimisest kraavi abil võib aru saada, siis antud juhul käib jutt väga suurest madalast rannaäärsest alast, mille veesüsteemid peavad kokku jooksma lähedasuvate linnaosadega. Torustiku ehitamine on muidugi kallim lahendus, aga me ei saa lubada üleujutuste riski või kraavi külmumisel probleeme kogu piirkonnale,» ütles ta.
Arendaja soovib sademevee kraavi rajada sinilipu staatust taotleva Stroomi ranna vahetusse lähedusse ja juba seetõttu ei saa me sellist lahendust lubada. «Täna tehtud valed otsused tähendavad tulevikus linnale ja tegelikult igale linlasele tarbetut lisakulu,» lisas ta.
17. märtsil esitas AS K-Projekt projekteerimistingimuste taotluse, mille juurde oli lisatud skemaatiline eelvoolu lahendus.
Keskkonna- ja Kommunaalamet koostas tingimused, mis väljastati taotlejale 15. aprillil. Projekteerimistingimustega ei kiidetud heaks sademevee eelvoolu tehnilist lahendust, vaid sätestati nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Taotluse juures olev skeem ei ole projekteerimistingimustega heaks kiidetud tehniline lahendus, selgitav materjal ning seda ei ole projekteerimistingimuste juurde lisatud.
Kopp lüüakse Miku hinnangul maasse kõige varem selle aasta neljandas kvartalis või järgmise aasta alguses. Arenduse kogumaht on umbes 250 000 ruutmeetrit. Ärikvartali põhiüürnikuks saab Elisa.
Möödunud aasta lõpus välja kuulutatud ärikvartali arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati selle aasta veebruaris arhitektuuribüroo Hayashi – Grossschmidt Arhitektuur (HGA).
Hipodroomi ärikvartali rajamine on veninud üle kümne aasta. Alfa Property üks omanikke Jaan Manitski algatas projekti 2007. aastal. Detailplaneeringut on tulnud aastatega tänapäevastada.
Ärikvartal rajatakse aadressile Paldiski maantee 50.
/nginx/o/2020/02/18/12949842t1hd36a.jpg)
EKE arendusdivisjoni juht Karl Ader ei soovinud möödunud aastal avaldada, kellega veel peale ärikvartali põhiüürniku Elisa on läbirääkimisi peetud ja üürilepinguid ette valmistatud.
«Küll aga võin öelda, et kui kogumahus läbirääkimised muutuvad tegelikkuseks, siis pole nii suurt ehitustandemit ühel ajal ehitamises Tallinn veel Eesti iseseisvumise järel näinud,» lisas Ader.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)