Helme: nõusolek ühislaenuga oli meile päris raske kompromiss (26)
12. juuni 2020, 11:41
Rahandusminister Martin Helme sõnul on valitsuse kokkulepitud positsioon Euroopa Liidu päästepaketi osas EKREle päris raske kompromiss, milles taganemisruumi praktiliselt pole.
Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti seisukohad Euroopa taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu (EL) aastate 2021–2027 eelarve läbirääkimisteks, seejuures on valitsus valmis osalema ühekordsete ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamisel.
Helme sõnul pole saladus, et EKRE on kogu plaani suhtes ülimalt skeptiline, kuid valitsus kujundas ühispositsiooni suurema tülita.
Tema sõnul on valitsuse seisukohtades tõstatatud üles päästeplaani vastuolu aluslepingutega ning nõue, et tuleb teha sõltumatu juriidiline analüüs.
«On selgelt ja mitmes kohas tõmmatud maha rasvane punane joon, et ühine maksupoliitika või maksude ühehäälsuse kadumine ei ole vastuvõetav. On toodud ära meie nõue, et koos kuluotsuste tegemisega tuleb ka kokku leppida, kuidas (mille arvelt) toimub tagasimaksmine. On fikseeritud, et silmamoondus, nagu oleks ELi võlg kuidagi lahutatav liikmesriikide võlast, ei ole vastuvõetav,» ütles Helme.
Lisaks soovib Eesti tema sõnul üle vaadata liikmesriikide eelarvereeglid olukorras, kus Euroopa Liidu enda eelarvereeglid on sisuliselt reegliteta.
«ELi päästepakett ja järgmise perioodi eelarve on alles läbirääkimiste algfaasis ja praegu pandi paika meie läbirääkimispositsioon. Peaministrile anti mandaat ja selged raamid, mida ta peab kaitsma ja millest ei või taganeda. Kokku lepitud positsioon on meie erakonna jaoks päris raske kompromiss ja taganemisruumi siin praktiliselt pole, seda teab ka Jüri Ratas. Meil pole hiljem valitsuses ja riigikogu saalis võimalik toetada tulemust, mis lõppkokkuvõttes ei võta meie muresid arvesse,» märkis rahandusminister.
Kuna liikmesriikide omavahelised vastuolud on suured, võib komisjoni esitatud plaan vabalt jääda ainult ettepanekuks või saada läbirääkimiste käigus hoops teise kuju, sõnas Helme.
«Sellises olukorras ei olnud meil sugugi vaja, et valitsuse positsioon oleks ilma pikema jututa lihtsalt ei – see ei oleks olnud saavutatav koalitsiooni sees ega oleks olnud ka kuigi toimiv positsioon Brüsselis. Küll aga peame tagama, et maksusuveräänsus ja eelarvesuveräänsus säilivad, et me ei võta enda kanda teiste võlgasid ja et lõpptulemus oleks demokraatlik ning legitiimne. Praegu me alles alustasime selle eest võitlust,» lisas ta.
Kava vajab ühehäälset nõusolekut
Valitsus leiab, et Euroopa taaskäivitamise kava tuleb kinnitada konsensuse põhimõttel. Samuti on oluline õiguslik kindlus, et kava on kooskõlas aluslepingutega. Valitsus soovib taaskäivitamise kava rahastamise otsuse kinnitamist riigikogu täiskogul.
Majanduse taaskäivitamise kava peab pidurdama majanduskriisi. Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb 2020. aastal ELi majanduslanguseks 7–16 protsenti ning Euroopa Keskpanga hinnangul euroalas 5–12 protsenti, Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul ELis 7,1 protsenti ja euroalas 7,5 protsenti. Komisjon prognoosib Eesti 2020. aasta majanduslanguseks 6,9 protsenti.
ELi riigipead ja valitsusjuhid arutavad 19. juunil videokonverentsil Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ning ELi 2021.–2027. aasta eelarvet. Kava ja eelarve vastuvõtmiseks on vaja kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust ning Euroopa Parlamendi nõusolekut. Liikmesriigid soovivad kokkuleppele jõuda juuli lõpuks.