Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/22/12756884t1h7be7.jpg)
E-residentsuse progamm on alates käivitamisest toonud Eesti riigikassasse 41 miljonit eurot, millest otsene maksutulu on ligi 31 miljonit.
«Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvas selle aasta samal perioodil e-residentide Eesti ettevõtetelt riigikassasse laekunud maksutulu koguni 51 protsenti, olles igakuiselt nüüd üle 1,3 miljoni euro,» ütleb e-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter.
Ta lisab, et programmi fookus on nihkunud e-residentide arvu kiirelt kasvatamiselt sellele, et e-residendid asutaksid tugevaid Eesti ettevõtteid erinevates majandusharudes, ning et nende maksutulu jääks Eestisse ja suureneks järjepidevalt. E-residentide Eesti ettevõtted on programmi käivitamisest alates riigieelarvesse maksudena tasunud ligi 31 miljonit eurot.
Vatter selgitas, et e-residentsus aitab Eestisse töökohti luua mitmel moel. «E-residendid on Eestisse loonud üle 13 000 ettevõtte. Valdavalt on e-residentide puhul tegemist üksikettevõtjatega ja alles arenemisjärgus olevate väikeettevõtete loojatega. Siiski töötab e-residentide rajatud ettevõtetes juba üle 1800 inimese,» sõnab Vatter.
Lisaks teeb programm koostööd enam kui 40 Eesti ettevõttega, mille peamine tulu on seotud e-residentidele teenuste pakkumisega.
«Eesti e-residentsust taotletakse üha kindlama eesmärgiga alustada siin äritegevusega, seega kasvab e-residentidest ettevõtjate nõudlus teenuste järele, raamatupidamisest õigusalase nõustamiseni. E-residente teenindavate Eesti ettevõtete arvu kasv ja areng on hea näide e-residentsuse programmi kaudsest mõjust Eesti majandusele. Meile teeb head meelt, et ka Eesti inimeste teadlikkus programmi kaudsetest mõjudest kasvab,» tõi Vatter välja.