Tallinn kinnitas majandusaasta aruande

Perede rahakotist tahavad üha rohkem raha välja tirida nii riigi kui ka kohalik võim. Foto: Peeter Lilleväli

Tallinna linnavolikogu kinnitas majandusaasta aruande, mille kohaselt oli 2019. aasta lõpu seisuga Tallinna finantsseisund hea. Linna 662 miljoni eurosest tegevuskulust pea 44 protsenti moodustasid tööjõukulud.

Tallinna linnavolikogu kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt oli möödunud aasta lõpu seisuga pealinna finantsseisund väga hea – linna konsolideerimisgrupi tulemiks oli 114 miljonit eurot, bilansimaht 1,75 miljardit ja netovara 1,36 miljardit eurot.

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et linna jaoks on kindlasti positiivne, et kriisi siseneti finantsvõimekuse mõttes väga heas seisus, kuid eelmise aasta numbrid ning eelarvega tagatud teenused ja investeeringud ei pruugi sel aastal samas mahus teostatavad olla.

«Kui me vaatame selle aasta esimese kvartali numbreid, siis ega need väga hullud ei ole, kuid tegelikult on kõikides omavalitsustes aprillis-mais olnud maksulaekumine miinuses. Milliseks kujuneb käesoleva aasta seis, on raske veel ennustada, sest kriis on mõjutanud kõiki valdkondi ja kindlasti peab ka linn tegema korrektuure, prioriteete üle vaatama ja kokkuhoiukohti leidma. Tänu eeskujulikule finantsdistsipliinile ning kõrgele krediidireitingule on Tallinnal võimekust nende väljakutsetega hakkama saada,» lausus Terik.

Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Anto Liivati sõnul on linna majanduslik seis hea ja raamatupidamine korras. «Nii linna kui ka linna konsolideerimisgrupi tugev finantspositsioon loob eeldused ka rasketel aegadel linlastele vajalike teenuste heal tasemel osutamiseks. Siiski ei tähenda korras raamatupidamine automaatselt seda, et juhtimiskvaliteet pealinnas oleks ühtlaselt kõrge,» ütles Liivat.

Tema sõnul on oluline, et linnavalitsus jätkaks olenemata kriisist suurte arendusprojektidega ja peaks neid silmas järgmise aasta eelarve koostamisel.

Möödunud aastal tegi linn investeeringuid enam kui 95 miljoni euro ulatuses. Enim panustati teede ja tänavate remonti – 46 protsenti ja haridusse ligi 30 protsenti.

Eelmisel aastal valminud suuremad investeeringuobjektid olid Reidi tee, Paagi 10 munitsipaalmaja, kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe linnaosa valitsuse uus hoone, Männikäbi lasteaed ja Sitsi lasteaed. Linna netovõlakoormus langes aasta lõpu seisuga 16,9 protsendile.

Tallinna linna 2019. aasta tegevustulud olid 762 miljonit eurot, millest suurima osa ehk 67,2 protsenti moodustasid maksutulud, saadud toetused 20,3 protsenti, tulu kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud kokku 12,5 protsenti. Tegevustuludest oli suurim kasv maksutuludes ja saadud toetustes – 2018. aastaga võrreldes suurenesid maksutulud 50 miljoni euro võrra ning toetusi saadi enam 9 miljoni euro ulatuses.

Linna tegevuskulud kokku olid 662 miljonit eurot, sellest 43,7 protsenti moodustasid tööjõukulud, antud toetused 17,7 protsenti ja muud tegevuskulud 32,6 protsenti. Konsolideerimisgrupis töötas 2019. aastal kokku üle 19 000 töötaja, sellest linna asutustes kokku üle 12 000 töötaja, millest ligi 9000 töötajat töötas linna haridusvaldkonnas.

Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Ratings tõstis 2019. aastal linna krediidireitingu tasemele «AA-» ning kinnitas selle väljavaate stabiilsena. Reitinguagentuur tõi oma analüüsis välja jätkuvalt paranenud linna põhitegevuse tulemi, kõrge likviidsuse, mõõduka otsese võlakoormuse, mitmekesise majanduse ning stabiilse regulatiivse keskkonna.