Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/25/13118072t1hc5c4.jpg)
Valitsus pakub põllumeestele uudset palgatoetust, millega loodetakse pikaajalisi töötuid põllule meelitada. Maasikakasvatajad kurdavad vastu, et suurt tolku sellest pole.
Uut toetust saavad tööandjad, kelle tegevusvaldkonnaks on marja-, pähklikasvatus või muude puuviljade kasvatus. Tööandja peab võtma tööle registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või teinud ajutiselt tööd vähem kui 30 päeva selle aja jooksul. Toetuse suurus ühes kuus on 50 protsenti töötajale makstavast brutopalgast, kuid mitte rohkem kui 584 eurot.
«Loodav palgatoetus aitab marjakasvatusega tegelevatel ettevõtjatel palgata kohalikku tööjõudu soodsamatel tingimustel ning teisalt pakkuda kriisi tõttu tööta jäänud inimestele võimalust hooajatöö tegemiseks, kuni pole veel leitud uut püsivat töökohta,» põhjendas sotsiaalminister Tanel Kiik.
Maaeluminister Arvo Aller lisas, et uus toetus pakub võimaluse, kuidas leevendada hooajatööliste puudust, rakendades meie enda inimesi. «Palgatoetus võimaldab maksta konkurentsivõimelisemat palka ilma ettevõtete kulusid oluliselt suurendamata. Loodan, et see meede aitab leida vajalikke hooajatöötajaid marjakasvatusse,» märkis minister.
Töötutel on kaelas kohtutäiturid
Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht ja ettevõtja Elke Lillemets ettepanekut lugedes rõõmust ei juubelda. «Me võtaks nad ju praegugi väga korraliku, vähemalt Eesti keskmise palgaga tööle,» ütles ta, lisades, et probleem pole palgas ega tingimustes, vaid selles, et töötud lihtsalt ei soovi põllule tulla. «On kahju, et selle toetusega jäetakse mulje, nagu oleks probleem maasikakasvatajates, kes ei taha palgata, kuna on ahned.»
Seega suurt abikätt Lillemets ei näe. «Me pakume kohalikele häid tingimusi, paindlikku tööaega, vihmaga neid välja ei saada, püüame neid hoida, et nad tuleksid tagasi. Sest töö on iseenesest tõesti füüsiliselt ja tihti ka logistiliselt keeruline,» märkis ta.
Maasikakasvatajat paneb jätkuvalt imestama see, et valitsus on nõus kulutama üle poole miljoni euro, tekitama uusi regulatsioone ja looma bürokraatiat, kui samal ajal lebab nende ees lahendus, mis ei maksa midagi ja mis põllumeestele tunduvalt paremini sobib. Ta pidas silmas seda, et hooajalisele välistööjõule tuleks uksed lahti teha.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tunnistas samuti, et ehkki ta soovib end toetuse täpsete tingimustega põhjalikumalt kurssi viia, paistab talle, et mingi imevits see pole. «Asi pole selles, et maasikakasvatajad ei taha palka maksta, vaid selles, et pole inimesi, kes töö ära teeksid,» sõnas ta.
Tema sõnul ei soovi paljud kohalikud töötud ametlikult põllule tulla, kuna neil on kohtutäiturid kallal. See tähendab, et kui pikalt töötuna olnud inimesele makstakse palka, tuleb neil suur osa täituritele loovutada. See omakorda vähendab töötute motivatsiooni tööd leida.
Sõrmus lisas, et nad tegid valitsusele palgatoetuse maksmise ettepaneku juba 1. aprillil, kuid selle otsusega on venitatud 2,5 kuud. «Kindlasti oleks see meede olnud tõhusam, kui valitsus oleks sellega välja tulnud kuu aega varem.» Kui ta luges palgatoetuse tutvustust, jäi talle arusaamatuks seegi, milline on valitsuse kava köögivilja-, looma- ja taimekasvatajate probleemi lahendamiseks.
Toetusele kulub üle poole miljoni
Uue meetme tingimuste kohaselt makstakse toetust tööandjale, kelle tegevusvaldkonnaks on marja-, pähklikasvatus või muude puuviljade kasvatus. Tööandja peab võtma tööle registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või teinud ajutiselt tööd vähem kui 30 päeva selle aja jooksul.
Toetuse suurus ühes kuus on 50 protsenti töötajale makstavast brutotöötasust, kuid maksimaalselt töötasu alammäär, mis on sel aastal 584 eurot.
Ühe töötu tööle võtmise eest makstakse ettevõtjale palgatoetust kuni kolm kuud. Toetust makstakse üksnes nende kuude eest, millal on töötajale välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltumata kestusest.
Toetust makstakse kuni 2020. aasta lõpuni ning selleks kulub hinnanguliselt 600 000 eurot. Prognoosi kohaselt võib uue meetmega tööd saada kuni 750 töötut. Toetust saab eeldatavasti taotleda alates 1. juulist, kui meetme tingimused on ametlikult kinnitatud, nende töötute eest, kes on tööle võetud 1. juunist või pärast seda.
Allikas: valitsus