Uuring: koroonakriisis hakkasid inimesed rohkem mõtlema säästmisele

Kõrvalepanemiseks jääb inimestel järjest vähem raha. Foto: Arvo Meeks

• Kriisiperioodil suurenesid teleri vaatamine ja veebist ostmine
• Iga teine vastanu tunneb hirmu töö kaotamise ees

Uuringufirma RAIT Faktum&Ariko tarbijaküsitlus näitab, et inimesed mõtlevad rohkem säästmisele, kuid loodavad naasta tavapäraste tarbimisharjumuste juurde

Pandeemiapiirangute perioodil viis Baltimaades tegutsev turu-uuringute ettevõte RAIT Faktum&Ariko Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringu tarbijate valmisoleku kohta naasta karantiinieelsesse rutiini, selgitades muuhulgas, et kriis pani inimesi varasemast rohkem mõtlema säästmise peale, samas peavad paljud siiski võimalikuks naasta juba lähikuudel tavapäraste tarbimisharjumuste juurde. 

Suurenenud teleri vaatamine, kodus kokkamine, osalemine virtuaalsetel kohtumistel, koolitustel ja üritustel ning kaugtöö tegemine on suhtumist ühemõtteliselt muutnud, kuid juba varem väljakujunenud väärtused, soov füüsilise kontakti järele ning vajadus külastada poode ning teenuseid jäävad endiselt normaalse elu lahutamatuks osaks, selgus uuringust. 

Suuremal osal elanikkonnast oli karantiiniperioodil veebist ostmise kogemus, mis suurendas märkimisväärselt veebist ostjate arvu. Karantiini tippajal väitis iga kümnes elanik, et nad on lõpetanud ostmise füüsilisest poest. 25 protsenti vastanutest leidis, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on füüsiliste poodide olulisus nende jaoks vähenenud. Sellele vaatamata spontaanselt ostmise toetajate osakaal jäi samaks kui enne karantiini – peaaegu pooled Baltimaade elanikest soovivad teha oma oste spontaanselt ning võrreldes 2018. aastaga spontaansete ostjate osakaal ei muutunud. Uuringu tulemused näitavad, et jaekaubanduse roll ei vähene.

Eestlased, lätlased ja leedukad, kes on juba mitu aastat tundnud, et nende finantsolukord järjest paraneb, kipuvad nüüd olema finantsstabiilsuse ja raha kulutamise suhtes palju pessimistlikumad. Ligi kolmandik inimestest on teatanud, et kavatsevad rohkem säästa. Säästud, nagu näitasid ka varasemad uuringud Baltimaades, on leedulaste, lätlaste ja eestlaste jaoks alati olnud olulised. 20 protsenti elanikkonnast märkis siiski, et pandeemia puhkemisest tuleneva rahalise ebastabiilsuse tõttu on neil suurem stiimul säästa.

Uuring näitas, et inimesed tunnevad nii praegu kui ka pikas perspektiivis finantssurvet ja ebakindlust ning iga teine vastanu tunneb hirmu töö kaotamise ees Covid-19 pandeemia tõttu. Ettevõtjad, kes soovivad näha inimesi pöördumas tagasi oma varasemate tarbimisharjumuste juurde, võivad rahulikult hingata – 70 protsenti elanikkonnast kavatseb kuue kuu jooksul pärast pandeemia lõppu naasta oma varasemate tarbimis- ja ostmisharjumuste juurde. Pessimistlikumad meeleolud valitsevad madalama sissetulekuga inimeste seas. Võrreldes Baltimaade elanike suhtumist torkavad silma erinevused: Eesti ja Läti elanikud näevad kiiremat paranemist kui leedulased. Siiski usub enamik, et pandeemia lõppeb hiljemalt sel aastal.

«Erinevad ülemaailmsed uuringud näitavad, et pandeemia ajal on mõjutatud kõik tarbijarühmad. RAIT Faktum&Ariko tehtud uuring võimaldab eeldada, et suurim pinge on Leedus, kus olid Läti ja Eestiga võrreldes rangemad karantiinipiirangud. On ilmne, et inimestel on tavapärasesse rutiini naasmine keeruline, kuid uuring kinnitab, et Balti riikide inimesed on kindlalt otsustanud naasta tavapärase elu juurde. Ehkki tarbijakäitumise muutused võtavad rohkem aega kui paar kuud kestnud karantiin, peame olema valmis taas tutvuma oma klientidega, aru saama, mida nad täna ootavad ja kuidas saaksime aidata neil taastuda karantiinirutiinist,» kommenteeris RAIT Faktum&Ariko uuringutejuht Kalev Petti.

Inimeste soov naasta oma varasema rutiini juurde. Suurenenud ootused brändidele näitavad, et risk neid kliente kaotada on suur. «Uuringuandmete järgi turvalisus ja sotsiaalne vastutus on kaupade ning teenuste valimisel esmatähtsate kriteeriumide hulgas, seega on brändidel, kes ellujäämiseks kasutavad hinnavõitlust, palju väiksem õnnestumisvõimalus. Oluline on märkida, et veebikaubandus ei tähenda enam lihtsalt paremat hinda ja laiemat valikut, tänapäeval ootavad kliendid, et ka virtuaalne teenus peaks olema kvaliteetne, mitte masinlik, ning sisaldama hõlpsasti kättesaadavat ja arusaadavat teavet,» ütles  Petti.