Eesti võib lisaks võlakirjaemissioonile vajada veel raha

Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Rossi sõnul kompenseeritakse teise pensionisambasse jääjatele vahepeal peatatud sissemaksed koos tootlusega. Foto: Peeter Langovits

Lisaks 1,5 miljardi euro suurusele võlakirjaemissioonile vajab riik tänavu ilmselt veel laenuraha, kinnitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross esmaspäeval rahvusringhäälingule.

Samas tõdes ta, et hinnangud, kui kiiresti majandus koroonakriisist taastub, on hägusad.

Eesti oludes on poolteist miljardit laenuraha märgiline summa. Pole siis ka ime, et ühtelugu küsitakse, kas jääb tulevikuks hiigelsummast maha ka miski märk, käekakatsutav investeering, nagu kunagi oli eestlastele Estonia teater.

Rahandusministeeriumist öeldi, et tegu on laenamisega nii-öelda üldises korras, et saada puudujäägist jagu.

«Kõik eelarvekulutused on olulised ja investeeringud kas otseselt või kaudselt meie tulevikku. Antud kontekstis see rahastamine on mõeldud üldiseks kulude katmiseks ja mingeid muid konkse või knihve sellel küljes ei ole,» ütles Märten Ross.

Ross ütles, et laenuteema juurde tuleb tänavu veel naasta. Aga majanduse taastumist ja sellest johtuvalt ka laenuvajadust on raske ennustada.

Eesti võlakirjadest sai kuum kaup, kuid sellegipoolest peaks väike riik vaatama, et laenukanalid oleksid mitmekesised. Võimalik on ka raha juurde hankida rahvusvaheliste institutsioonide kaudu.