Tallink allkirjastas saja miljoni eurose laenulepingu KredExiga

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene. Foto: Sander Ilvest

Tallink Grupp andis täna Tallinna ja Helsingi börsidele teada, et on allkirjastanud käibekapitali laenulepingu sihtasutusega KredEx. Laenulimiidi ulatus on sada miljonit eurot ning laen on lubatud kasutusele võtta kümme kuni 40 miljoni euro suuruste osade kaupa.

Kolmeaastase tähtajaga laenu intressimäär on 12 kuu euribor pluss kaks protsenti. Laenu tagatiseks on hüpoteegid viiele ettevõttele kuuluvale laevale olemasolevate kreeditoride taga olevale järjekohtadele. Laenuleping jõustub pärast tagatislepingute sõlmimist.

Lisaks KredExiga sõlmitud laenulepingule jõustusid üle-eelmisel reedel ka Tallinki ja kontserni partnerpankade vahel sõlmitud maksepuhkuse kokkulepped varasemate laenude põhiosamaksetest 61 miljoni euro ulatuses aastaks 2020. Laenude maksetähtajad ja intressimäärad ei muutu. Kokkuleppe eesmärk oli suurendada kontserni likviidsust ja tagada ettevõttele piisava käibekapitali olemasolu.

«Laenulepingu sõlmimine KredExiga ning maksepuhkuse kokkulepped ettevõtte kreeditoridega loovad Tallink Grupile head eeldused koroonaviirusest tingitud majanduskriisis tegevuse jätkamiseks ning meie põhitegevuse taastamiseks sel aastal,» kommenteeris pressiteates Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene. «Lisaks tänastele kokkulepetele tegeleb Tallink jätkuvalt ka täiendavate võimaluste otsimisega, millest tänaseks on realiseerunud arvelduskrediidi limiidi suurendamine Danske pangaga.»

KredExi juhatuse esimehe Lehar Küti sõnul saab kriisi seljatada konstruktiivses koostöös riigi, finantseerijate ja ettevõtjate vahel. «Kahtlemata on riigi poolt läbi KredExi Tallink Grupile antud laenu puhul tegemist suure summaga, aga see on meie kõigi huvides, et Eesti ettevõtted kriisi võimalikult valutult üle elaksid ja sellest elujõulistena väljuksid,» ütles ta. «See aitab säilitada töökohti ja riigile maksutulu laekumist. Tallinkile laenu andes ei aita riik ainult üht konkreetset ettevõtet, vaid Eesti majandust laiemalt, kuna Tallink on oluliseks partneriks väga paljudele Eesti ettevõtetele.»

Tallink ühe Eesti suurema ettevõttena oli üks esimesi, kes koroonakriisis valusalt pihta sai. Praeguseks on ettevõtte käibest alles jäänud vaid kümnendik, pihta on saanud 8000 töötajat ja 6500 tarnijat. Ettevõte on meretöötajate koondamisprotsesse alustanud Eestis, Lätis ja Rootsis, kus kokku puudutavad käimasolevad kollektiivse koondamise protsessid kuni 800 töötajat.

Ettevõte on avanud ajutise Riia-Helsingi liini ja on ka küsinud Eesti valitsuse nõusolekut, et alustada juulist regulaarreisidega Rootsi koosseisu kuuluvale Gotlandi saarele. Tallinki juht Paavo Nõgene kirjutas valitsusele, et ta saab aru, et praegu pole võimalik tavapärasel viisil Stockholmi sõita, kuna kõik inimesed, kes Rootsi pealinnast tulevad, peavad veetma kaks nädalat kohustuslikus karantiinis. Küll aga palus Nõgene valitsust vaadata eraldi Läänemere suurimat Gotlandi saart, kus olukord on märksa parem.