Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Järgmise 40 aastaga tuleb ehitada sama palju kui viimase 4000 jooksul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Adele Pao
Copy
Rocinha slumm Rio de Janeiros
Rocinha slumm Rio de Janeiros Foto: SCANPIX

2025. aastaks peaks linnarahvastik jõudma 6,2 miljardini. Maailma majandusfoorumi värske riskiraporti kohaselt tähendab see seda, et järgmise 40 aasta jooksul tuleb ehitada sama palju maju, infrastruktuuri ja rajatisi, kui viimase 4000 aasta jooksul.

2050. aastaks on maailma linnarahvastik pea kahekordistunud. See peaks jõudma 6,2 miljardini ning olema 70 protsenti 8,9 miljardist, kes peaks selleks ajaks planeedil elama.

Samal ajal tõuseb hoogsalt ka üle 60-aastaste osakaal maailma rahvastikust. Kui 1950. aastal oli üle 60-aastaseid maailmas ligikaudu 200 miljonit, siis 2009. aastaks oli see jõudnud 760 miljonini ning peaks 2025. aastaks tõusma 2 miljardini, selgub raportist.

Üleilmselt kasvab vanemate inimeste arv keskmiselt 2,6 protsenti aastas, see on tunduvalt kiirem, kui rahvastiku kasv keskmiselt. Inimeste arv maailmas peaks järgmise 10 aasta jooksul kasvama keskmiselt alla 1 protsendi aastas. See on riskiraporti hinnangul aga väljakutseks riikidele, kes peaksid pensionisaajatele tagama piisava sissetuleku.

Selleks, et paisuva rahvastiku ootustele vastata, peaks maailma majandus kasvama keskmiselt 2 protsenti aastas.

2009. aastal, pärast finantskriisi kaotas maailmas töö 27 miljonit inimest ning veel suurem hulk pidi leppima väiksema töötundide arvu, palga või hüvedega.

Karjääriväljavaated on eriti kasinad noorte jaoks, mistõttu räägitakse koguni kaotatud põlvkonnast.

Maailmas kasvab riskiraporti kohaselt ka lootusetus, inimesed ei usu enam helgetesse tulevikuväljavaadetesse. Esimest korda mitme põlvkonna jooksul ei usu inimesed, et laste elujärg hakkab olema nende omast parem.

2011. aasta küsimustiku kohaselt tunnetavad inimesed, et nende elujärg halveneb. Üha enam inimesi arvab ka, et nende riikide valitsused ei suuda teha midagi märkimisväärset, et seda trendi muuta.

Rahulolematust süvendab ka sissetulekute ebavõrdsus. 50 vaesemale protsendile maailma rahvastikust kuulub raporti kohaselt ainult 1 protsenti varadest. Samal ajal kuulub pea pool maailma varadest rikkaimale ühele protsendile.

Märksõnad

Tagasi üles