Tanel Kiik: prooviks teha kaine suve

Tanel Kiik. Foto: Sander Ilvest

Eesti elanikud tarbisid mullu keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on 3,2 protsenti rohkem, kui tarbiti aasta varem. Sotsiaalminister Tanel Kiik pakkus murettegeva statistika peale välja, et võiks proovida suvekuud joomata olla. 

Inimesed jõid rohkem, kuna nende sissetulekud kasvasid, aga alkoholi hind muutus aktsiisilangetuse tagajärjel odavamaks, kõlab Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu lühikokkuvõte.

Enim tarbiti lahjasid alkohoolseid jooke, eelkõige õlut ja veini. Järgnes kange alkohol, peamiselt viin, mida joodi 3,8 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tuligi peamiselt kangete ja kallimate alkohoolsete jookide nagu viski ja džinn pealt. Mäletatavasti odavnes just nende hind enim. Viina tarbimine ei kasvanud ja õlle tarbimine kasvas varasema aastaga võrreldes protsendi võrra. 

Sissetulekud kasvasid 2019. aastal keskmiselt 7,4 protsenti, samal ajal odavnes alkohol aktsiisilangetuse tagajärjel keskmiselt 3 protsenti. EKI arvutuste kohaselt sai 2019. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 54 liitrit õlut või 11 liitrit viina rohkem kui aasta varem.

«Viimase 15 aasta jooksul ei ole Eestis alkoholi hinnad tervikuna langenud, hinnaindeks oli viimati negatiivne 2004. aastal,» ütles EKI direktor Marje Josing. 

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt ostetud alkohol 2019. aastal absoluutalkoholis 2,8 liitrit ühe täiskasvanu kohta. Seda on 0,6 liitrit vähem kui tunamullu. Alkoholiaktsiisi laekus 2019. aastal 225 miljonit eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes 7 miljonit eurot vähem. Turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal ja kaasaostud vähenesid.

Viimase 10 aasta süngeim statistika

Tervise Arengu Instituudi (TAI) esialgsetel andmetel suri 2019. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 509 inimest, surmajuhtumite tõus võrreldes 2018. aastaga ei olnud hüppeline, kuid on siiski viimase 10 aasta suurim.

Kõige enam kaotasime elusid tööealiste inimeste seas, vanuses 45–64 suri 307 inimest, neist noorim oli 28-aastane. Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel suurenes ka kainenema toimetatud alkoholijoobes inimeste arv, mis oli alates 2015. aastast languses. 2019. aastal viidi kainenema 15 318 inimest, mis ületas 2018. aasta näitajat rohkem kui 500 inimese võrra.

«See näitab, et alkoholi suhteline odavnemine kajastub kiiresti tarbimise ja kahjude tõusus,» ütles TAI direktor Annika Veimer. «Alkoholi hinnapoliitika peab olema järjepidev ja kaalutletud ning piirama peab kättesaadavust eriti noortele.  2019. aastal tehtud testostlemise tulemused näitavad, et klienditeeninduses ja alkoholi jaemüügiga tegelevates ettevõtetes ei ole vastutustunne selles küsimuses kasvanud.»

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes.

Tanel Kiik tuli välja ootamatu ideega

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles uuringut sisse juhatades, et alkoholi tarbitakse Eestis endiselt liiga palju, mistõttu on otsene ja kaudne alkoholikahju murettekitavalt suur. Seetõttu tegi ta julge ettepaneku, et lisaks kainele septembrile (igal sügisel korraldab Tervise Arengu Instituut kampaania, mille sisuks on see, et septembris tarbitaks alkoholi vähem või üldsegi mitte-toim), võiks tänavu pidada karskust lausa suvi otsa. «Prooviks teha kaine suve,» kutsus Kiik üles. 

Minister loetles veel ettepanekuid, kuidas võiks alkoholi liigtarbimise vastu veel võidelda: «Alkoholi tarvitamise häire ravi ja nõustamisteenuste kättesaadavuse laiendamine, alkoholireklaami ja väljapaneku piirangud, uued meetmed alaealistele alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks (sh kontrollostud), joobes juhtide rehabiliteerimisprogrammid ja teised tervikliku alkoholipoliitika meetmed avaldavad positiivset mõju nii inimeste hoiakutele kui harjumustele. Nende meetmetega tuleb jätkata ja arendada uusi veelgi paremini sihitud lahendusi, et alkoholikahju ühiskonnas tervikuna vähendada.»