Keskpank: Eesti elanikud hakkasid mais taas sagedamini ostlema

Eesti Panga makse- ja arveldusosakonna spetsialist Tiina Soosalu. Foto: Allikas: Eesti Pank

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialisti Tiina Soosalu sõnul hakkasid Eesti elanikud mais jälle sagedamini ostlema, ent kaardimaksete ja sularaha väljavõtmise maht pole veel täielikult taastunud.

«Eesti kaardimaksete maht muutus eriolukorra ajal küllaltki sarnaselt kogu euroala näitajatega: märtsi lõpus ja aprilli alguses oli riigisiseste kaardimaksete maht mujalgi Euroopas hinnanguliselt kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi,» kirjeldas Soosalu pressiteates. «Mai esimese poole näitajad on seevastu kosumas.»

Ta märkis, et kuigi mais kasvasid Eesti elanike kaardimaksete näitajad nädalast nädalasse üha enam ning maksete arv oli ligi kolmandiku ja käive veerandi võrra suurem kui aprillis, siis eelmise aasta näitajateni need veel ei küündinud.

Mais tehti päevas keskmiselt 718 000 kaardimakset ehk 19 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi. Kaardimakseid tehti keskmiselt päevas 13,2 miljoni euro eest ehk kümme protsendi võrra vähem kui aasta tagasi. «Aprillis, mil Eesti elanike kaardimaksed olid eriolukorrast väga tugevalt mõjutatud, jäi nende arv 37 protsendi võrra väiksemaks kui aasta varem ja käive oli 28 protsenti tagasihoidlikum,» ütles Soosalu.

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. «Eriolukorra ajal, kui turistid enam Eestisse ei pääsenud, langes väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neli korda vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga,» nentis keskpanga spetsialist.

Mai teises pooles tegid välismaalased Eestis oste aprilliga võrreldes juba kaks korda enam, kuid eelmise aasta maht jäi veel püüdmatuks – aasta tagasi tegid välismaalased aprillis-mais Eestis keskmiselt 53 000 ostu päevas.

«Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama,» sõnas Soosalu. «Aasta tagasi mais tegid eestlased välismaal keskmiselt 82 000 kaardimakset päevas, sel aastal 45 000 kaardimakset ehk 45 protsendi võrra vähem.»

Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas ehk 54 protsendi võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,4 miljoni euro eest. Aprilli ja mai näitajad on Soosalu sõnul küllaltki sarnased, küll on aga erisusi riikide kaupa, mis on tingitud piiride järkjärgulisest avamisest.

Ta tõi välja, et eriolukorra ajal tehti kaardimakseid kõige enam Soomes – 36 protsenti kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest –, Iirimaal, Rootsis ja Suurbritannias. Soomes ja Iirimaal tehtud kaardimaksete osas on muutus tavaolukorraga võrreldes võrdlemisi tagasihoidlik, mis on Soosalu hinnangul ilmselt seotud sellega, et nendes riikides töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Erinev on olukord riikides, kus eestlased käivad pigem turismireisidel või ostude tegemise eesmärgil. «Eriti silmatorkav on Läti näide, kus piiride sulgemine vähendas Lätis tehtud kaardimaksete arvu aprillis eelmise aastaga võrreldes viis korda,» ütles Soosalu. «Piiride avamisel aga hakkas ostude arv taas kiirelt kasvama: aprilli alguses tehti Lätis 2100 kaardiostu päevas, mai teises pooles juba 6400 ostu.»

E-poodide koormuse kasvu eriolukorras kinnitab Soosalu sõnul ka pankade maksestatistika. «Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive kasvas aprillis eelmise aastaga võrreldes 31 protsenti,» rääkis ta. «Mais, mil inimesed käisid üha rohkem kauplustes kohal, oli kasv aastatagusega võrreldes 24 protsenti ja e-poodidest osteti pisut vähem kui aprillis.»

Ta lisas, et aprillis ja mais tehti Eesti e-poodidest oste keskmiselt kahe miljoni euro eest päevas, aasta tagasi 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorra ajal vähenes välismaa poodidest tehtud ostude käive umbes kolmandiku võrra.

Sularahaautomaatidest võtsid Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorra alguses tavaolukorraga võrreldes tunduvalt vähem sularaha välja: tehingute arv oli aprillis 42 protsendi võrra ja käive umbes veerandi võrra väiksem kui aasta varem. Mais aga näitajad tõusid: sularahaautomaatidest võeti sularaha välja keskmiselt 70 000 korda päevas, kokku üheksa miljoni euro eest.

«Eriti silmatorkav oli tõus mai alguses, mis on ilmselt tingitud sellest, et sellesse perioodi jäi suure osa elanike palgapäev ja ka pensione maksti siis välja,» märkis Soosalu. «Eelmise aasta maikuu näitajad ei ole sellegipoolest veel saavutatud – aastatagusega võrreldes on tehingute arv 25 protsendi võrra ja käive 18 protsendi võrra väiksem.»

Ka sularaha sissemakse tehingute arv vähenes eriolukorra ajal märgatavalt: aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 3,5 miljonit eurot, mais seevastu 4,4 miljonit eurot. Mai näitaja jääb siiski alla aastatagusele, mil kontole pandi 5,8 miljonit eurot.