Eesti laenab võlakirjadega koguni 1,5 miljardit

Rahandusminister Martin Helme Foto: Mihkel Maripuu

Investorite huvi valitsuse kümneaastase tähtajaga võlakirjade vastu oli väga suur, kokku soovisid 280 rahvusvahelist investorit märkida võlakirju 7,7 miljardi euro eest. Tulenevalt investorite suurest aktiivsusest otsustas rahandusministeerium suurendada võlakirjaemissiooni mahtu 500 miljoni euro võrra, 1,5 miljardi euroni.

Kümneaastaste võlakirjade kupongi intressimääraks kujunes 0,125 protsenti aastas. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 2030. aasta juunis ja tootlus tähtajani 0,235 protsenti aastas.

Rahandusminister Martin Helme sõnul oli 18-aastase vaheaja järel läbiviidud võlakirjaemissioon Eestile edukas. «Rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite huvi emissiooni vastu oli suur ja seetõttu kujunes ka võlakirjade intressimäär meile väga soodsaks. Emissioon näitas, et rahvusvahelised finantsturud usuvad meie riigi rahanduse jätkusuutlikusse, majanduse tugevusse ja Eesti tulevikku,» ütles ta.

«Võlakirjade müügist laekunud summasid kasutatakse nii riigieelarve kui ka aprillis vastu võetud lisaeelarve finantseerimiseks. Nüüd saavad ka Eesti institutsionaalsed investorid valitsuse pikaajalistesse võlakirjadesse investeerida ning toetada sellega Eesti arengut,» selgitas Martin Helme rahvusvahelise võlakirjaemissiooni vajadust.

Eesti kapitalituru arengu jaoks on see emissioon samuti oluline positiivne samm. Riigi kümneaastaste võlakirjade riskimarginaalist saab võrdlusalus ehk benchmark kõikidele Eesti ettevõtetele ja pankadele, kes plaanivad oma võlakirjade emiteerimist. Riigi võlakirjade hind teeb lihtsamaks nende võlakirjade hinnastamise.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Rossi sõnul kaalutakse toimunud edukale 1,5 miljardi euro suurusele võlakirjaemissioonile tänavu või tuleval aastal veel 1-2 sarnase emissiooni tegemist.

«Rahvusvahelised finantsturud võtsid meie emissiooni väga hästi vastu ja see annab kindlust ka järgmiste võimalike emissioonide planeerimisel. Täiendava finantseerimise vajadus on riigil lähiaastal tõenäoliselt olemas ja hea, et me saame valida erinevate finantsinstrumentide vahel, nagu pikaajaline laen, pikaajaline võlakiri või lühiajaline võlakiri,» ütles rahandusministeeriumi välissuhete ja finantspoliitika asekantsler Märten Ross.

Võlakirjaemissiooni peakorraldajad olid Citibank, Société Générale ja Nordea Bank. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.