Majanduse vedas langusesse maksulaekumine ja energeetika
Kuigi vähe oli neid, kes Eesti I kvartali majanduskasvu osas suuremaid lootuseid oleks hellitanud, oli SKT 0,7-protsendiline langus siiski mõneti üllatav. Kasvas ju majandus veel eelmise aasta lõpus ligi 4 protsenti ja muretult möödusid ka aasta kaks esimest kuud. Kas tõesti suutsid juba 2–3 nädalat koroonaviirust majanduse murda? Andmetesse süvenedes võib tõdeda, et jah – mõju oli, ent kindlasti polnud see majanduslanguse kõige olulisem põhjus. Statistikaameti andmetel oli peamine negatiivne tegur hoopis maksulaekumine, mis sisemajanduse kogutoodangut tootmismeetodil arvutades samuti arvesse võetakse. Oluliselt kahanes kütuseaktsiisi, ent ka käibemaksu laekumine. Selle põhjust ei tasu otsida koroonakriisist, vaid oluliselt varasematest sündmustest. Nimelt hakkas sellest aastast kehtima mootorikütuse biolisandi nõue, mis mõjutas ettevõtteid soetama detsembris, enne seaduse kehtima hakkamist, suured varud. Koroonaviiruse varju võib rohkem näha käibemaksu madala laekumise taga, mida mõjutas märtsikuine käibelangus automüügi ja hulgikaubanduse alal. Lisaks maksulaekumistele vedas SKT allapoole ka elektri- ja soojusenergia tootmine, mida on mõjutanud CO2 kvootidest tulenev konkurentsivõime vähenemine, ent ka soe talv, mis vähendas vajadust soojusenergia järele.
Majandust toetas IT-sektori jätkuvalt kiire kasv
Negatiivsete tegurite kõrval andsid kaks sektorit majandusele ka tugeva positiivse panuse. Nendeks aladeks olid info ja kommunikatsioon ning ehitus. Info ja kommunikatsiooni tegevusala lisandväärtus suurenes aastaga enam kui 25 protsenti. Peamiselt oli kiire kasvu taga taas IT-sektor, mis on suutnud väga kiiret kasvu näidata juba mitmendat aastat järjest. Nii tuli sektori tagasihoidlikule tööhõivele vaatamata nende arvelt ümmarguselt 30 protsenti mullusest majanduskasvust. Ehitussektori käekäik on viimastel kvartalitel olnud veidi hüplikum, sest vaatamata rekordilistele ehitusmahtudele on kiirelt kasvanud ka sisendhinnad. Selle aasta esimeses kvartalis suutis sektor siiski näidata väga kiiret lisandväärtuse kasvu – 16 protsenti.