/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
/nginx/o/2020/05/28/13123243t1hc3a2.jpg)
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart pöördus peaminister Jüri Ratase poole sooviga muuta külaliskorterites majutusteenuse osutamise kehtivat regulatsiooni nii, et teenuse pakkumiseks oleks edaspidi vaja litsentsi.
Kõlvart soovib külaliskorteritele litsentsinõude kehtestamist (13)
Kõlvart tõi kirjas välja, et mitmed Euroopa linnad on juba asunud seda valdkonda reguleerima: kehtestama registreerimise nõudeid, piirama lühimajutuse pakkumist päevade arvuga või reisi eesmärgiga, keelama külaliskorterid lühiajalise majutuse eesmärgil teatud linnapiirkondades ja väljastama erilubasid.
«Paljud Tallinna elanikud, kes elavad korterelamus, kus kortereid antakse ka lühiajaliselt rendile ehk turismiseaduse mõistes külaliskorteritena külastajate majutamiseks kasutusse, on häiritud külaliskorterite kasutusse andmisest tingitud elukeskkonna muutusest ja ebaturvalisusest,» kirjutas linnapea.
Muu hulgas kirjutas Kõlvart, et tihtipeale ei suhtu külaliskorterites viibijad heaperemehelikult ühiskasutatavasse varasse, ei sorteeri prügi, ei pea öörahust kinni, lärmavad ja pidutsevad. Samuti avaldas ta muret tervisekaitse nõuetest kinnipidamise pärast.
Tallinna linn on seisukohal, et kehtiv regulatsioon majutusteenuse osutamiseks külaliskorteri kui majutusettevõtte kaudu ei ole piisav linna arenguks ning isikute turvalisuse ja tervise kaitseks.
Linn leiab, et kehtiva turismiseaduse majutusettevõtete peatükk vajab muutmist. Kõlvarti sõnul võiks korteris majutusteenust osutada vaid juhul, kui kohaliku omavalitsuse poolt on antud selleks vastav litsents.
Litsentsi taotlejaks võib olla korteriomandi omanik või korteriomandi omaniku poolt litsentsi taotlemiseks volituse saanud isik. Litsentsi saamise eelduseks on terviseameti ning päästeameti kooskõlastus, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele.
Samuti oleks vaja taotleja kinnitust, et korter, kus soovitakse majutusteenust osutada, vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele miinimumnõuetele. Lisaks peab oma nõusoleku andma vähemalt kaks kolmandikku korteriühistu liikmetest.
Linnapea palus pöördumises ka täiendada turismiseaduse vastutuse peatükki ning sätestada, et majutusteenuse osutamine korteris ilma kehtiva litsentsita on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui nimetatud teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 6000 eurot.
Veel palus Kõlvart majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil arvestada Tallinna linna esitatud seisukohtadega külaliskorteri teemal ning täiendada turismiseaduse muutmise eelnõu linna ettepanekutest lähtuvalt.
Hotellide liit: turu reguleerimine on vajalik
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe Ain Käpa sõnul on majutusteenuseks kasutatavate üürikorterite turu reguleerimine vajalik.
«See on aktuaalne teema kõigis turismist lugupidavates riikides. Üle maailma on kehtestatud erinevaid regulatsioone, et tagada külaliste turvalisus, tervisekaitse nõuete järgimine ja turuosaliste võrdne kohtlemine,» sõnas Ain Käpp.
Käpa sõnul ei ole Eesti Hotellide ja Restoranide Liit kujundanud konkreetse eelnõu osas mustvalget seisukohta, kuid liidu liikmed on veendunud, et jagamismajandus sellisel kujul ei taga klientide turvalisust, mille poole turismitööstus püüdleb.
Mitte ainult majaelanike rahulolu, vaid jagamismajanduse reguleerimine tervikuna on rahvusvahelise praktika kohaselt kohalike omavalitsuste tegevusala, mille tarbeks seadusandja loob võimalused.
Kinnisvarafirmade liit: korteriühistud saavad ise oma elu korraldada
Eesti Kinnisvarafirmade Liit juhatuse liikme Tõnu Toomparki sõnul ei tee piirangute ja regulatsioonide kehtestamine päriselus midagi paremaks ning otsustusõiguse võiks anda korterelamute kätte, kes saavad ise oma elu korraldada.
«Korteriühistud on seotud korteriomanditega, omandid kaasomandi ehk ühise valitsemisega. Las hooned korraldavad ise oma elu, ei pea olema suurt ja tarka riigiisa, kes näitab näpuga, kuhu inimesed istuda ja astuda võivad,» ütles Toompark.
«Enamik korteriomanikke – räägime siin majutusärist või pikaajalisest üürist – ei soovi mingeid pidusid oma korteris,» tõdes ta.
Toomparki sõnul saab ühistu nõuda korteromanikult omandi müümist ja kui ta seda pole valmis tegema, siis on ühistul õigus nõuda, et kohus sunniks seda tegema juhtudel, kui inimesed ei käitu üldiste kokkulepitud normide järgi. «Need võivad olla juba olemasolevad heakorra normid seadustest või ühistu enda kodukorrad, põhikirjad.»
Ta lisas, et jagamismajanduse äris on Airbnb's olemas hindamissüsteemid nii korteriomanikule kui ka majutusteenuse kasutajale, Bookingus on ühepoolne hindamine, kus majutusteenuse kasutajale tärne panna ei saa.