/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/10/13050000t1h7453.jpg)
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) palub maksu- ja tolliametil uurida maasikakasvatajate tööjõumaksude tasumist, kuna tema sõnul on alust arvata, et riigile on makse jäetud maksmata.
Helme kahtlustab maasikakasvatajaid maksukuriteos (92)
«On tekkinud üks väga huvitav fenomen: räägivad meile need eestkõnelejad sellest, kuidas nad maksavad väga korralikku keskmist Eesti palka ja lausa sadadele inimestele või kokku tuhandetele inimestele,» rääkis Helme valitsuse pressikonverentsil.
«Mina vaatan majandusaasta aruandeid ja näen, et tööjõumakse tuleb sealt mõnesaja või mõne tuhande euro eest aastas üldse, mis tähendab seda, et üks kahest: kas need jutud sellest tööjõuvajadusest, mida praegu siin räägitakse, ei vasta tõele, või on seda tööjõudu kasutatud niimoodi, et Eesti riigile makse pole makstud,» lisas Helme.
Rahandusministril on järgmisel nädalal kokkusaamine maksu- ja tolliameti juhtidega ning ta palub hakata seda asja põhjalikult uurima. «Kui Eesti riigile makse ei maksta, siis on tegemist tõsise maksukuriteoga, see kohe mitte ei lähe,» ütles ta.
Helme sõnas, et kõiki maasikakasvatajaid ei saa ühte patta panna. «Näen siin väga selgelt, põhiline kisa tuleb tööjõuvahendajate poolt, kes ennast tituleerivad maasikakasvatajateks, mitte nende kasvatajate endi poolt. Ehkki kahtlemata on maasikakasvatajaid, kellele on hapu üllatus see, et samasuguse ärimudeliga see aasta ei saa, nagu nad siiamaani on harjunud.»
Paet: maksuametit ei tohi kasutada poliitilise repressiivorganina
Europarlamendi saadiku, reformierakondlase Urmas Paeti sõnul on ühiskonna õiglustunne ja riigi autoriteet rahandusminister Martin Helme sellisest tegutsemisest saanud tugeva hoobi.
«Et väljendad oma muret ja kohe üritab valitsus sind represseerida ja avalikkuse eest kahtlusi külvata. See ei ole demokraatiale ja õigusriigile omane käitumine valitsuse poolt,» sõnas ta.
«Suur probleem on muidugi see, kui maksuametit hakkab valitsus kasutama poliitilise repressiivorganina nende ettevõtete suhtes, kes valitsuse otsuseid takka ei kiida,» lisas Paet.
Riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe, reformierakondlase Kristen Michali sõnul sai väljaütlemisega läbi muinasjutt Martin Helmest kui asjalikust rahandusministrist.
«Kehv lugu, mitmes vaatuses. Esiteks, et endiselt üritab Vabariigi Valitsuse liige kitsendada valedega lisatööjõu vajadust ühe valdkonna omaks,» märkis Michal.
Ta tõi esile, et märtsis on võõrtööjõule ehituses ja tööstuses registreeritud töötamiseks lube vastavalt seitse ning neli ja pool korda rohkem kui põllumajanduses.
«Teiseks, stiil, et kui oled kriitiline, algab kriminaalmenetlus kriitiku suhtes, algatamispalvega ministrilt, on midagi, mida läänelikus ruumis peetakse teoks, millega poliitikas tuleb paus teha,» ütles Michal.
«Selle teoga saigi ühtäkki läbi muinasjutt Martin Helmest kui asjalikust rahandusministrist. Kriminaalasjad poliitika suhtes kriitiliste ettevõtjate suhtes on madalpunkt, kuhu me veel polnud jõudnud. Sellise asja vastu tuleb ühiskonnal astuda, ja Jüri Ratas peaks samuti kaaluma, kas vaikides halbade asjade juhtuda laskmine on seda ametikohta väärt. Minu arvates mitte,» lisas ta.
Ratas: pole mõtet pead liiva alla peita, probleem on olemas
Peaminister Jüri Ratas (KE) sõnul on ta päri, et tööjõuprobleem põllumajandussektorit pitsitab, kuid peab nägema ka seda, et tööpuudus Eesti elanike osas kasvab.
Ratase jaoks oli üllatus, et maasikakasvatajad maksavad töötajatele palka suurusjärgus 800–1000 eurot netos. «See on brutopalgana ligemale Eesti keskmine palk, kui mitte üle selle. Nüüd küsimus on selles, et kui meil on 50 000 või rohkem töötut ja inimestele pakutakse kaheks-kolmeks kuuks palka 1400-1500 eurot brutos, siis ma usun tegelikult, et neid inimesi on Eestis päris palju, kes on nõus tegema nende [maasikakasvatajate] väitel tööd 40 tundi nädalas.»
Märkus: 800-1000 euro suuruse netotöötasu puhul pole brutopalk maksuvaba tulu mittekasutamise puhul kõrgem kui 1300 eurot.
Peaministri sõnul on probleem sektoris olemas ning pead pole mõtet liiva alla peita, mistõttu tuleb parandada suhtlust siseministeeriumi, ametkondade ja töötukassa vahel. «Kui inimesed ühes sektoris enam ei tööta, aga saavad Eestis edasi viibida, siis nad saavad minna tööle põllumajandussektorisse,» märkis ta.
Ministrid kohtusid põllumajandustootjatega
Peaminister Jüri Ratas ja maaeluminister Arvo Aller kohtusid eile põllumajandusorganisatsioonide esindajatega, et rääkida kriisiolukorra majandusmõjust, kuulata ettevõtjate tagasisidet maamajandust turgutanud lisaeelarvele ning arutada, mida riik võiks veel teha sektori aitamiseks.
«Paljud põllumajandusettevõtted, seal hulgas maasikakasvatajad, on tööjõumahukamatel perioodidel harjunud kasutama välistööjõudu, mille vaba liikumine on koroonakriisi tõttu praeguseks peatunud. Euroopa Liit on sulgenud piiri kolmandate riikidega, lisaks piiravad riigid ise oma kodanike lahkumist. Meie põllumeeste jaoks tähendab see väga keerulist olukorda,» nentis Ratas.
«Valitsus on riigikogule esitanud ettepaneku pikendada 31. juulini nende võõrtööliste Eestis töötamise õigust, kes viibisid siin 17. märtsi seisuga ja kelle tööandja põhitegevusala on põllumajandus. See on esimene samm kindlustamaks, et kodumaised põllumajandussaadused saaksid korjatud ning ettevõtjaid tootmisega kavandatud mahus jätkata,» sõnas ta.
Peaministri sõnul peavad ka ettevõtjad lahenduste leidmisel olema paindlikud ja aktiivsed. «Alates 15. juunist saavad terved Schengeni kodanikud taas Eestisse siseneda, see tähendab ka tööjõu vaba liikumist,» lausus Ratas. Seda, millal võiks toimuda piiride avamine kolmandate riikidega, on tema sõnul praegu veel vara öelda.
«See sõltub iga riigi epidemioloogilisest olukorrast,» lisas ta. Peaministri hinnangul saab tööjõu probleemi lahendamisele kaasa aidata töötukassa, kes aitab kokku viia tööta jäänud inimesed ning abijõudu vajavad põllumajandusettevõtted. Töötukassa andmetel on 3500 töötut, kes on huvitatud põllumajanduses töötamisest.
Põllumajandusorganisatsioonid hindavad tipphooaja vajaduseks umbes 1500 töölist. Ratase sõnul peab riik lisaks lühiajalistele lahendustele mõtlema ka pikemaajalistele meetmetele, mis aitaksid vähendada võõrtööjõust sõltumist põllumajanduses.
Tema sõnul tähendab see varasemast suuremat põllumajanduserialade propageerimist noorte seas ning erinevate investeeringute tegemist, mis aitaksid ettevõtetel tootmist automatiseerida ning efektiivsemaks muuta. Ratas rõhutas, et maaelu edukas käekäik on selle valitsuse kindel prioriteet.
«Mul hea meel, et saime tänasel kohtumisel arutada sektorile olulistel teemadel. Üksteist ära kuulates ja koostööd tehes suudame leida võõrtööjõu probleemile lahenduse. Töötame selle nimel, et sel suvel ükski maasikas korjamata ega lehm lüpsmata ei jääks,» sõnas ta.
Kohtumisel osalesid Eesti Aiandusliidu juhatuse esimees Raivo Külasepp, Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ning Isamaa erakonna juht Helir-Valdor Seeder.