Koroonaepideemia tõttu kehtestatud eriolukorra alguses oli Eestis ligi 14 000 töötut vähem kui praegu ja töötuse määr oli 5,6 protsenti. Praeguseks on see tõusunud juba 7,8 protsendini ja tõus jätkub.

Majanduse aeglustumise mõjul oli registreeritud töötuse määr aasta alguses juba veidi tõusnud, olles 5,3 protsenti ehk üle poole protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu samal ajal. Näitaja kerkis suhteliselt nobedas tempos terve jaanuari ja oli veebruari alguses juba 5,6 protsenti. Pärast seda kasv aeglustus, kuid eriolukorra algus tõi järsu muutuse.

Maakondade lõikes on enim kannatanud Harjumaa inimesed – töötuid on lisandunud 7800 ning töötuse määr tõusnud 2,2 protsendipunkti võrra. Enam kui kaks protsendipunkti on töötuse määr kerkinud ka Lääne-Virumaal ja Pärnumaal, täpselt kaks protsendipunkti on tõus olnud Ida-Virumaal ja Raplamaa. Mujal Eestis jääb töötuse määra tõus alla kahe protsendipunkti.

Arvuliselt on eriolukorra algusest üle tuhande töötu lisandunud veel Tartumaal (+1434) ning Ida-Virumaal (+1230).

Praeguseks on töötusemäär kõige madalam Hiiumaal, 4,6 protsenti, kuid seal on see kasvanud ülimadalalt tasemelt tervelt kolmandiku võrra. Väga kiire töötusemäära kasvuga paistavadki silma maakonnad, kus tööpuudus oli madalam, nagu näiteks ka Harju- ja Tartumaa. Kõige kõrgem töötus, 13,2 protsenti on Ida-Virumaal, kus suhteline juurdekasv on aeglasem.

Töötuse kasv jätkub tõenäoliselt veel ka tulevatel kuudel. Swedbanki prognoosi järgi jõuab see sügisel 15 protsendini ja hakkab siis kahanema.

Postimees kasutab tööturugraafika koostamisel töötukassa päevastatistika andmeid, mis uuenevad iga päev. Koos töötukassa andmete uuenemisega uuenevad ka admed graafikul.

Registreeritud töötuse määr on registreeritud töötute arvu suhe vastava maakonna tööjõusse vanuses 16 kuni pensioniiga.

Kommentaarid
Copy