Valitsus võtab miljard eurot laenu

Martin Helme. Foto: Tairo Lutter

Eesti valitsus alustab rahvusvahelise võlakirjaemissiooniga, mille maht on vähemalt üks miljard eurot ning lunastamistähtaeg kümme aastat. Võlakirjade intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning see sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

«Eesti riik emiteerib pikaajalisi võlakirju esmakordselt pärast 18-aastast vaheaega. Meie riigi rahandus on heas korras, Eesti riigivõla maht on üks Euroopa Liidu väiksemaid,» ütles rahandusminister Martin Helme.

«Kui poleks olnud koroonaviirusest tulenevat hädaolukorda, poleks Eesti riik ka praegu oma võlakirju emiteerima pidanud. Selleks, et riigil oleks piisavalt raha oma väljaminekute katteks, peame me praeguses keerulises majandusolukorras võtma täiendavaid võlakohustusi,» lisas ta.

«Valitsuse likviidsusreserv peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud riigi väljamaksete tegemine ka raskematel aegadel. Võlakirjade müügist laekunud summasid kasutatakse nii riigieelarve kui ka aprillis vastu võetud lisaeelarve finantseerimiseks,» selgitas Martin Helme rahvusvahelise võlakirjaemissiooni vajadust.

«Eesti kapitalituru arengu jaoks on see emissioon samuti oluline positiivne samm. Riigi kümneaastasest võlakirjade riskimarginaalist saab võrdlusalus ehk benchmark kõikidele Eesti ettevõtetele ja pankadele, kes plaanivad oma võlakirjade emiteerimist. Riigi võlakirjade riskimarginaal teeb lihtsamaks nende võlakirjade hinnastamise,» lisas Martin Helme.  

Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Société Générale ja Nordea. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil, et lihtsustada rahvusvaheliste investorite huvi realiseerumist nende vastu.

Aprillikuus võeti kasutusele Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) laen mahus 750 miljonit eurot. Lühiajalisi võlakirju emiteeriti märtsis 200 miljonit eurot ja mais 375 miljonit eurot.

Pikaajaliste võlakirjadega on rahastatud ka radari soetamist

18 aastat tagasi emiteeris Eesti riik viieaastase tähtajaga 100 miljoni euro väärtuses võlakirju, millega finantseeriti muuhulgas kaugseire radarisüsteemi ehitamist.

Investorid märkisid riigi võlakirjaemissiooni 2,7 korda üle

Uudisteagentuur BNS, 17. juuni 2002

Rahandusministeeriumi teatel oli esimene Eesti riigi välisturgudele suunatud võlakirjaemissioon edukas, viieaastase tähtajaga ja viieprotsendilise kupongiga 100 miljoni eurone emissioon märgiti üle 2,7-kordselt.

Esmamärkimisel kujunes võlakirjade hinnaks 99,18 protsenti emissioonimahust ja tootluseks selle hinna alusel 5,19 protsenti aastas.

Võlakirjade hinda mõjutavad intressimäärad rahvusvahelistel finantsturgudel, sealhulgas teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võlakirjade turuintressimäärad, Eesti krediidireiting, reitinguagentuuride ja analüütikute kommentaarid Eesti majanduskeskkonnale ning -arengule, märkis ministeerium.

Emissiooni edule aitas ministeeriumi teatel kaasa 12.-14. juunil läbi viidud Eestit tutvustav road-show, mille jooksul rahandusministeeriumi ja Eesti Panga ametnikud kohtusid olulisemate investeerimisfondide esindajatega Saksamaal, Inglismaal ja Hollandis.

Põhiosa emissioonist märgiti Saksamaal, mille osakaaluks kujunes esmamärkimisel 55 protsenti. Beneluxi maade ehk Belgia, Hollandi ja Luksemburgi investorite osakaal oli 21, Inglismaal 8,75, Šveitsil 7,5, Iirimaal kolm, Eestil ja Austrial kaks ning Itaalial 0,75 protsenti.

Kõigist investoritest olid 40 protsenti pangad ja pankade fondid, 38 protsenti varahaldurid, 12 protsenti jaeinvestorid ja 10 protsendi pensionifondid. Emissiooni väärtuspäev on 26. juuni ja lunastustähtaeg vastavalt 2007. aasta 26. juuni.

Emissiooni korraldas Credit Suisse First Boston (CSFB). Emissiooni korraldamise tasu moodustas kuni 0,2 protsenti emissioonimahust ehk kuni 200.000 eurot (3,13 miljonit krooni).

Ligi 1,6 miljardi kroonise võlakirjaemissiooniga soovib riik refinantseerida intressi- ja valuutariskide maandamiseks 13 olemasolevat laenu 1,1458 miljardi krooni ulatuses, osta kaugseire radarisüsteem 239,39 miljoni krooni eest, soetada 49,56 miljoni eest politsei monitooringukeskus ning osta ja ehitada 129,9 miljonit krooni maksvad mereseireradarid ja radaripositsioonid.