/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/25/13026243t1hb9a8.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Raido Kraaviku sõnul on pangad praeguseks rahuldanud maksepuhkuste taotlusi ligi kümnendiku ulatuses laenuportfelli mahust, mis on aidanud viivises olevate laenude kasvu ära hoida.
Eesti Pank: maksepuhkused ennetavad viivislaenude teket
«Koroonaviiruse piirangute tõttu on sel aastal oodata ulatuslikku majanduslangust, mistõttu võib paljudel ettevõtetel ja majapidamistel tekkida raskusi laenude tagasimaksmisega,» ütles Kraavik pressiteates.
Ta märkis, et üle 30 päeva viivises olevate laenude osakaal on endiselt väga väike, vaid 0,8 protsenti ehk 138 miljonit eurot, kuid nõrga majanduskeskkonna tingimustes võib eeldada, et raskused süvenevad.
Keerulisele majandusolukorrale vaatamata hoiuste aastakasv aprillis kiirenes: majapidamistel 11,5 protsendini ehk 8,6 miljardi euroni ja ettevõtetel 9,5 protsendini ehk 7,2 miljardi euroni.
«Ühelt poolt on koroonakriis suurendanud ettevaatlikkust ja ka pärssinud võimalusi nii tarbimiskulutuste kui ka investeerimisotsuste tegemisel. Teisalt on majapidamiste tulude väga suurt langust aidanud ära hoida valitsuse rakendatud meetmed. Nõnda on olnud võimalik koguda finantspuhvreid, mis võimaldavad raskuste tekkimisel olukorraga paremini toime tulla,» ütles ökonomist.
Eluasemelaene väljastati aprillis 89 miljoni euro väärtuses ehk veerandi võrra vähem kui eelmise aasta aprillis. Kraaviku sõnul jõuab eriolukorra mõju eluasemelaenuturule osaliselt viitajaga, sest näiteks uusarenduste soetamiseks väljastatud laenude otsused võivad olla tehtud enne eriolukorra algust.
Vahetumalt jõuab tema sõnul mõju aga autoliisinguturule – autoliisinguid väljastati aprillis majapidamistele 66 protsenti vähem kui aasta tagasi. Muid laene ja liisinguid võtsid majapidamised kolmandiku võrra vähem.
Ettevõtetele väljastati aprillis uusi pikaajalisi laene ja liisinguid 152 miljoni euro väärtuses, mis on tavapärasest kolmandiku võrra vähem. «Märksa vähem väljastati laene kinnisvara- ja ehitus- ning tööstussektori ettevõtetele. Ulatuslikud majandustegevuse piirangud on räsinud ettevõtete kindlustunnet,» nentis Kraavik.
Ökonomist ütles, et kuna ebamäärasus koroonaviiruse edasise leviku ja selle majandusliku mõju osas on suur, lükatakse osa plaanitud investeeringutest edasi, kuni majanduse väljavaade paraneb.
Aprillis väljastatud tagatisega eluasemelaenude intressimääraks kujunes 2,1 protsenti ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks 2,8 protsenti. «Kriisiolukorras valivad pangad uusi laenukliente hoolikalt ning laene väljastatakse tugeva finantsseisuga majapidamistele ja ettevõtetele. Seetõttu ei pruugi keskmise intressimäära langus väljendada pankade intressimarginaalide leevendamist,» märkis Kraavik.