Mida peab teadma merematkaja, kes ületab isikliku veesõidukiga riigipiiri?

Piirivalvelaev Kindral Kurvits. Foto: PPA

Soojad ilmad ning lähenevad suvepuhkused meelitavad paadiomanikke merematkaplaane tegema. Seda, mida peab arvestama hädaolukorras piiri ületades, selgitab PPA piiriturvalisuse büroo juhtivpiiriametnik Omar Otlot.

Valitsuse korraldus puudutab inimeste, mitte väikelaevade liikumist. Vaba liikumine Eesti, Läti ja Leedu vahel puudutab nende riikide elanikke ja neis riikides seaduslikult viibivaid teisi inimesi. Teistest riikidest (mere)turismi eesmärgil Eestisse tulla ei või.

Eestist väljumisel piirikontrolli ei ole. Karantiini kartmata võib lahkuda Lätti ja Leetu ning sealt ka naasta, kuid teistesse riikidesse minekul peab teadma nendesse riikidesse sisenemise tingimusi ning Eestisse naasmisel arvestama 14-päevase kodus viibimise kohustusega. Kui väikelaeva meeskond saabub Lätist või Leedust, siis nad ei pea karantiini jääma, kui on viibinud Balti riikide territooriumil 14 päeva.

Kui alusel viibib välisriigi kodanik, kellele Eestisse saabudes ei laiene erandid, mis on sätestatud valitsuse korralduses, siis tõkestatakse tema piiriületus. Erandjuhtumitega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.

Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada inimesel, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.

Väikelaevade liikumist jälgib PPA merevalvekeskus ning piiri ületamine tuleb lähimas PPA kordonis registreerida. Registreerimata piiriületuste korral proovib merevalvekeskus alusega raadio teel ühendust saada, et tuvastada piiri ületuse eesmärk ja seaduslikkus, vajadusel saadetakse kohale PPA patrull.