Koroonakriis pani eurooplased raha varuma

Foto on illustratiivne. Foto: Peeter Langovits

Euroopa suuremates riikides kasvas alates märtsist hoogsalt raha varumine, vahendab Financial Times.

Keset alanud kriisi paigutasid inimesed hoiustele rohkem raha, selgub Euroopa keskpanga ja Suurbritannia keskpanga andmetest. Kui Prantsusmaal hoiustatakse tavaliselt kuus keskmiselt 3,8 miljardit eurot, siis märtsis oli see summa 20 miljardit eurot. Mai keskpaigaks ehk napilt kahe ja poole kuuga kasvas see number 60 miljardile eurole.

Pangahoiused paisusid märtsis ka Itaalias 16,8 miljardi euro jagu (tavapärane 3,4 miljardit), Hispaanias 10,1 miljardi euro jagu (tavapärane 2,3 miljardit).

Saksamaa oli siin suur erand – seal voolas hoiustelt märtsis välja rekordiline ca 10 miljardit eurot, aga see tuleneb sakslaste sularaha-armastusest. Saksamaal arveldatakse jätkuvalt väga palju sularahas ning ka viimase finantskriisi ajal eelistasid sakslased oma raha pangast välja võtta ja sularahas kodus hoida, kirjutab leht.

Suur huvi raha hoiustamise vastu on majandusteadlased murelikuks teinud: kui ringluses raha aitaks Euroopa majandusel taas jalule tõusta, siis kontodel seisev raha majandusele abiks pole. Euroopa suurim kindlustusselts Allianz hindas, et karantiini ajal vähenes eratarbimine Euroopas pea kolmandiku võrra.

Samas näevad osad majandusteadlased, et hoiustega eraisikuid võiks suunata näiteks riigi võlakirju ostma, mis aitaks omakorda riikidel paremini laenu võtta. Paraku on riikide võlakirjade intressid üsna madalad ning väikeste summadega tegutsedes on investoril raske seal inflatsioonigi lüüa. Näiteks Saksamaa 10-aastase võlakirja eest saab miinus 0,5% intressi, teisisõnu peab investor peale maksma, et seda väärtpaberit hoida. Samas ütles Euroopa keskpanga majandusekspert Philip Lane, et nende arvtuste kohaselt Euroopa riikide võlakoormus aina kasvab, ning avaldas lootust, et Euroopa hoiustajad seda võlga rohkem kokku ostma asuvad.