:format(webp)/nginx/o/2020/05/06/13088452t1h2d83.jpg)
Rahapesuskandaalidest räsitud Eesti oli vastu plaanile suurendada Euroopa Liidu volitusi kahtlaste tehingute takistamiseks, ütlesid kolm ametnikku Reutersile. Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul sai uudis tõenäoliselt alguse rahulolematute Brüsseli ametnike infost ning on «tendetslik, et mitte öelda libauudis».
Euroopa Liit arutab, kuidas tugevdada finantssektori järelevalvet, kuna mitmed skandaalid Eestis, Maltas, Lätis, Küprosel ja Hollandis on näidanud, kui nõrgalt ja aeglaselt on finantsinspektsioonid reageerinud ja tegutsenud.
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis on seni hoidunud seaduste muutmiste ettepanekust, kuid maikuus kordas variante finantskuritegude vastu võitlemiseks, sealhulgas järelevalvefunktsiooni liikumine riikide finantsinspektsioonidelt Euroopa Liidu-ülesele järelevalveorganile.
Teisipäeval peeti kinniste uste taga Euroopa Liidu rahandusministrite videokonverents, kus Eesti, Ungari ja Tšehhi olid plaani vastu, ütlesid kohtumisel osalenud kolm ametnikku, kes ei täpsustanud riikide vastuoleku põhjuseid.
Eesti on olnud Euroopa suurima rahapesuskandaali keskmes alates 2017. aastast, kuna aastatel 2007–2015 jooksis Danske Eesti filiaalist läbi 200 miljardit eurot mitteresidentide kahtlase päritoluga raha.
Reutersile teadaolevalt pole Eesti veel Euroopa Liidu-ülese järelevalveorgani toetamises seisukohta võtnud.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul tuli Euroopa Komisjon paar nädalat tagasi, täpsemalt 7. mail, välja plaaniga tugevdada rahapesuvastast võitlust.
«Plaani ühe osana pakkus komisjon välja mõtte, et tasub kaaluda ühtse järelevalveorgani loomist. Täpsema plaaniga, milline see järelevalveorgan olema peaks, lubas komisjon välja tulla järgmise aasta esimeses kvartalis. Seetõttu on liiga vara kommenteerida selle plaani võimalikku mõju Eesti ametkondade tööle,» ütles Heinapuu.
«Eesti meedia on üles noppinud Reutersi uudise, mis on tõenäoliselt alguse saanud rahulolematute Brüsseli ametnike infost ja mis püüab jätta muljet, nagu oleks Eesti koos Ungari ja Tšehhiga vastu Euroopa Liidu plaanile tugevdada rahapesuvastast võitlust. Tegemist on muidugi ülimalt tendentsliku, et mitte öelda libauudisega,» kirjutas rahandusminister Martin Helme (EKRE) sotsiaalmeedias.
Eesti tänane valitsus tegeleb tema sõnul rahapesuvastase võitlusega sisulisemalt ja jõulisemalt kui ükski varasem valitsus Eestis. «Me toetame ka tervet hulka ettepanekuid, mis on välja käidud euroliidu riikide vahel rahapesuvastase infovahetuse ja koostöö parandamiseks,» lisas Helme.
«Teatavasti on aga Brüsseli lahendus igale probleemile «rohkem võimu EL-ile». See tähendab, et soovitakse ka rahapesuvastase võitluse egiidi all luua uus euroagentuur ning võtta liikmesriikidest selle kätte tervet hulka otsustusõigust, regulatsiooni kehtestamise võimu ja aruandluse kohustust. Seda ma ei toeta ja hakka ka toetama,» sõnas minister.
«Elu on näidanud, et otsustamise ja regulatsiooni ära andmine kõrgemale ja kaugemale ei ole sugugi parim viis lahendada probleeme. Seega, Brüsseli poolt välja käidud rahapesuvastase võitluse tõhustamise plaanile oleme vastu ainult ühes aspektis ja see on küsimus suveräänsusest ning subsidiaarsusest, mitte rahapesust,» ütles ta.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)