/nginx/o/2015/10/12/4586087t1h9e23.jpg)
Tänasest, 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid.
Tänasest kaovad müügilt mentooliga sigaretid
Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist.
Mentooli lisamise keeld tuleneb Euroopa Liidu tubakadirektiivist, mille Eesti võttis üle tubakaseadusesse ning piirang jõustus 20. mail 2016. Tubakast erineva maitse ja lõhnaga sigarette ja suitsetamistubakat võis müüa kuni 2017. aasta 20. maini, erandina anti pikem üleminekuaeg mentoolimaitselistele sigarettidele, mida võis müüa tänaseni.
«Maitsestatud tubakatooted on suitsetamisega alustamisel tavaliselt esimesed tooted, kuna erinevad tugevad maitsed peidavad tubaka ebameeldivat maitset ning ekslikult arvatakse need olevat vähem kahjulikud. Tegemist on suitsetamisega nn harjutamise toodetega, sest mentool leevendab sigaretisuitsu ärritavat toimet ja seetõttu valivad noored need tavasigarettide asemel,» ütles sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling.
«Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist. Keeld puudutab kõiki võimalikke tehnilisi lahendusi sigarettidele maitse andmisel – filtreid, kapsleid ja muid võimalikke lahendusi,» lisas ta.
Piirang on kehtestatud direktiiviga ELi-üleselt juba aastast 2014. Kolmandatest riikidest oma tarbeks toodavate sigarettide kogus on sätestatud alkoholi-, tubaka, kütuse-, ja elektriaktsiisi seaduses. Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti. Kaugmüügi teel on tubakatoote Eestisse toimetamine keelatud.
«Viimase kümne aastaga on tubakasuitsuga kokku puutuvate inimeste osakaal vähenenud poole võrra, seda nii kodus, töökohal kui avalikus ruumis. Samas on tubakatarvitamise tagajärjed ühiskonnale endiselt kulukad ja inimesele kannatuste rohked,» ütles Aive Telling. «Seetõttu on oluline veelgi vähendada suitsetamisega alustamist noorte hulgas ja suitsetamise asendamist samuti tervist kahjustavate alternatiivtoodetega.»
Tubakatarvitamine põhjustab 40 protsenti kõikidest südame-veresoonkonnahaiguste juhtudest, 80 protsenti kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse juhtudest ja 30 protsenti kõikidest vähijuhtudest. Kopsuvähi juhtudest põhjustab suitsetamine 90 protsenti.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakatarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Eestis suri suitsetamisega seotud haiguste tõttu 2018. aastal 5245 inimest.