/nginx/o/2020/04/28/13075645t1ha98a.jpg)
Raskustes ettevõtetele riigi abi määramisel tuleks lähtuda lisaks majanduslikele kriteeriumitele ka ettevõtte innovaatilisusest, käitumisest töötajate õiguste tagamisel ja keskkonnasõbralikkusest, seisab akadeemiliste ühenduste avalikus kirjas riigikogule ja valitsusele.
«Sarnaselt epidemioloogiliste meetmete nõustamiseks moodustatud ekspertide nõukoguga soovitame valitsusel moodustada nõustava ekspertide kogu majanduskriisi rahaliste, sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste tahkudega terviklikuks tegelemiseks,» leiavad Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda.
Akadeemilised ühendused leiavad, et Eestis on jõudsalt kasvamas innovaatilise ettevõtluse osakaal, mis jääb siiski oluliselt allapoole Soome tasemest.
«Kriisiaegsed toetusmeetmed saaksid olukorda parandada. Selleks oleks vaja sektoripõhiseid meetmeid, eriti idu- ja spin-off-ettevõtetele, mis on kriisiaegse investeeringute vähenemise suhtes väga tundlikud,» märgivad ühendused pöördumises riigikogule ja valitsusele.
«Võiks kaaluda erasektori, ülikoolide ja riigi osalusega investeerimisfondi loomist teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete jaoks; ettevõttesisese teadus- ja arendustöö soodustamist toetuste, laenude ja garantiidega; ettevõtete teadus-arendusteemaliste projektikirjutamise toetamist, et tuua rohkem Euroopa Liidu vastavaid vahendeid meie majandusse,» seisab kirjas.
Eesti maksusüsteemi tasuks ühenduste hinnangul analüüsida võtmes, et see soodustaks tõhusamalt, samas sotsiaalselt vastutustundlikult, innovatsiooni ja investeerimist tarka ettevõtlusse. Innovaatilise riigi vundamendiks on tipptasemel kõrgharidus ja teadus, mis hetkel vaevlevad alarahastuses. Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse osakaal tuleks viia sarnasele tasemele Põhjala targa majandusega riikidega.
Abipakett peaks soosima töökeskkonna parandamist, sealhulgas suurendama töötajate osalemist töötingimuste kujundamisel.
Riigiga koostöös tuleb selgemat defineerida töösuhe, et tagada töötajakaitse ka jagamismajanduse ettevõtetes. Selgemalt ja õiglasemalt tuleks defineerida kõrvaltöö(d) (näiteks Bolti juhid, Airbnb majutuse jagajad) ja põhitöö; tööteenuse vahendamise platvormide pakkujate ja riigi kohustused mõlemat tüüpi töötajate ees ning selliste töötajate õigused.
Kui lepingulistel töötajatel on võimalus oma õigusi kaitsta, koondudes näiteks ametiühingusse, siis platvormimajanduses tegutsevate töötegijate võimalused on piiratumad. Abi saamise tingimus peaks olema ettevõtte kohustus töö tegemiseks sõlmida tööleping ja kohustus kaasata töötajad töötingimuste kujundamisse; kohustus laieneks ka platvormipakkujatele, kes nõustuvad, et teenuse osutajate suhtes on nad tööandjad. Eesti võiks ja saaks olla antud valdkonna õiglasel reguleerimisel teenäitajate hulgas.
«Käesolev kriis ei ole teinud olematuks teisi väljakutseid, millega Euroopa Liit ja maailm rinda pistab. Eesti ja Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliimaneutraalse ja keskkonnasõbraliku maailmajao ehitamise. Rõhutame, et kriisiabi ja tänased otsused peavad olema nende eesmärkidega kooskõlas. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamine ja rakendamine aitab tagada meie ettevõtluse konkurentsivõime,» seisab Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja Eesti Teaduskoja pöördumises.
Ühendused teevad ettepaneku, et suurettevõtted võiksid majandusabi ühe tingimusena esitada ka avaliku plaani oma keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)