Mentooliga sigaretid on järgmisest nädalast Eestis keelatud

Suitsetaja. Foto: Peeter Langovits

Eestis jõustub kolmapäeval mentoolikeeld, mis tähendab, et sigarettidel ja suitsetamistubakal ei tohi olla eristav maitse või lõhn – keeld kehtib ka kapsliga sigarettidele ning samuti suitsetamistubaka filtritele ja paberitele.

Eestis on mentooliga sigarettide osakaal Baltikumi suurim. Tubakatootjate hinnangul tekib riigi rahakotti seega ligi 27 miljoni suurune maksuauk, mis väljendub kiires musta turu kasvus, teatas Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon.

«Sellised tooted moodustavad Eestis ligi 27 protsenti sigaretiturust ning alates kolmapäevast neid enam müüa ei tohi. Olukord, kus iga neljas sigaret turult kaob, tõstab oluliselt salaturu riski,» ütles assotsiatsiooni juhatuse liige Jaanus Pauts.

Uuringufirma Nielsen märtsi andmete põhjal moodustavad eristava mentoolimaitsega ning maitsekapslitega sigaretid siinsel turul umber 27,7 protsenti kõikidest müüdud sigarettidest. Seetõttu on see keeld väljakutse mitte ainult tubakatööstusele, vaid ka riigile, kes võitleb pidevalt salakaubaveo ja salakaubanduse vastu.

«Oleme võrreldes Läti ja Leeduga halvemas olukorras, sest seal on mentooliga sigarettide osakaal väiksem, vastavalt 17,8 protsenti Lätis ja 20,6 protsenti Leedus. Seega, oht salaturu kasvule on meil kõige suurem,» selgitas Pauts.

Kui siiani on võõramaiste maksumärkidega sigarettide osakaal tänu maksu- ja tolliameti (MTA) tõhusale tööle kenasti vähenenud ja jõudis eelmise aasta neljandas kvartalis esimest korda alla kümne protsendi ehk 9,9 protsendini (2018. aasta neljandas kvartalis oli see 13,2 protsenti), siis viimase kriisi ajal 2016. aasta lõpus oli see 16,6 protsenti ning aastal 2012 koguni 25,2 protsenti.

«Kui arvestada nii aktsiisi- kui käibemaksu, siis praeguse seisuga jääb riigil maksudena kogumata circa 27 miljonit eurot. Aastaid tagasi oli see summa oluliselt suurem,» märkis Pauts ning lisas, et võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti salaturu olukord parem.

Lätis on välismaiste sigarettide osakaal langenud 16,8 protsendile (2018. aasta 4. kvartalis 19,7 protsenti), kuid Leedus on see kasvanud koguni 21,3 protsendile.

«Senine kogemus ja salaturu andmed näitavad, et kui legaalsel turul on suured muutused, kas suurem maksutõus või ostujõu suhteline vähenemine, siis kohe hakkab salaturg aktiveeruma. Loodetavasti suudab maksu- ja tolliamet senist head tööd salaturu kontrollimisel jätkata,» ütles Pauts.

Tubakatootjad leiavad, et olukorras, kus koroonapandeemiale järgnev majanduslangus kahandab Eesti kodanike sissetulekuid, kasvab tõenäoliselt huvi salasigarettide vastu. Valgevenes tegutsevad tubakatootjad on alates eelmisest aastast suurendanud tootmist ning laiendanud mentoolimaitseliste sigarettide valikut.

«Seega, tuleb loota, et maksu- ja tolliamet suudab võimalikud salasigareti tarnekanalid aegsasti kinni panna, siis ei teki võimalus mustalt turult asendustooteid hankida,» lisas Pauts.

Mentoolikeeld tuleneb 2014. aasta mais vastu võetud Euroopa Liidu tubakatoodete direktiivist, mis keelas eristava maitse, kuid andis toodetele, mille osakaal on suurem kui 3 protsenti – antud juhul siis mentoolisigarettidele –, ajapikendust tänavu maini. Muudatus hakkab kehtima kõigis Euroopa Liidu riikides.

Eristav maitse või lõhn on selgelt tuntav maitse või lõhn, välja arvatud tubakamaitse või -lõhn, mille annab lisaaine või lisaainete kombinatsioon ja mis on äratuntav enne sigareti või suitsetamistubaka tarbimist või tarbimise ajal.

Eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete keelamine ei tähenda kõikide üksikute lisaainete välistamist, kuid kohustab tootjat vähendama lisaainete või lisaainete kombinatsioonide kasutamist sel määral, et need ei annaks tubakatoodetele eristavat maitset või lõhna. Erinevate lisaainete, nagu suhkur, alkohol, mentool ja teised, kasutamine on lubatud, kui see ei too kaasa eristavat maitset või lõhna.