Ukraina keevitajad tagavad saja saarlase töökoha (5)
16. mai 2020, 15:04
/nginx/o/2020/05/15/13103733t1h9ff0.jpg)
Saaremaa ühe suurema tööandja Baltic Wrokboatsi omaniku Margus Vanaselja sõnul tagavad ettevõtte 20 ukrainlasest keevitajat töö enam kui sajale saarlasele, mistõttu jääb talle arusaamatuks, miks pingutab valitsus selle nimel, et eestlased saaksid Soome tööle minna, aga sisuliselt keelab võõrtööjõul Eestisse tulla, kirjutab Äripäev.
Vanaselja sõnul täidavad välistöötajad ettevõttes valdavalt laeva- ehk koostekeevitaja rolli, mis on laevaehitamise protsessis üks olulisim ja varasem etapp – kui selles etapis ei ole piisavalt kvalifitseeritud töötajaid, siis kogu ülejäänud personal ei saa järgnevaid protsesse teha ehk laeva ei ole võimalik valmis ehitada.
Baltic Workboatsi omaniku sõnul käib Eestist Soome laevatehastes tööl arvestatav hulk mehi, kuid sealsete tehastega on keeruline konkureerida, sest lisaks palgale, mis on Saaremaa firmaga võrreldav, on seal lihtsalt paremad sotsiaalsed garantiid.
Kuu aega tagasi ütles Baltic Workboatsi konkurent, tööstuskontserni BLRT Grupi juhatuse esimees Veronika Ivanovskaja, et välisspetsialistide viisade ja ajutiste töölubade pikendamine on hädavajalik, vastasel juhul jäävad uued tellimused allkirjastamata ning tänavuseks ja järgmiseks aastaks kavandatud projektid tuleb katkestada.
«Tahan veel kord rõhutada, et tegemist on seda laadi erialaoskustega spetsialistidega, keda Eesti tööjõuturul naljalt ei leia, ning vaevalt et neid lähiajal juurde tuleb. Pole mõtet luua illusioone, et löögi alla sattunud teenindus- või turismisektorist tulevad töötajad võiksid läbida ümberõppe, hankida vajalikud kutsetunnistused ja nõutava tööga hakkama saada,» rääkis BLRT Grupi juht Postimehele.
«Selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks kulub vähemalt viis kuni kümme aastat ja seepärast oleme alati palju panustanud meile vajalike spetsialistide ettevalmistamisse,» ütles Ivanovskaja, kelle sõnul annab üks spetsialist tööd veel kolmele kuni viiele muu eriala töötajale.
Said riigilt lepingu
Baltic Workboats teenis ülemöödunud aastal 40,1 miljoni eurose käibe juures üle 840 000 euro puhaskasumit. Laevafirma töötajate arv oli märtsi lõpu seisuga töötamise registri andmetel 169, aasta varem oli palgal 200 inimest.
Aprilli keskel sõlmis kaitseministeerium Baltic Workboatsiga 3,9 miljoni eurose lepingu, millega riik soetab Saaremaa ettevõttelt mereväele kaks väekaitsekaatrit, mille tulemusel saab saarel aasta lõpuni tööd kuni 50 inimest.
«Meie jaoks on tegemist väga olulise lepinguga nii keerulisel ajal ja me oleme väga tänulikud, et Eesti riik astus julge sammu ja pöördus otse kohaliku tootja poole. Sellised tellimused loovad meile vajaliku referentsi, et osaleda mujal maailmas kaitsetööstuse hangetel ja seeläbi suurendada Eesti eksporti,» sõnas Vanaselja toona.
Kaatrid on 18-meetrise pikkusega, osalise ballistilise kaitsega ja varustatud kahe 12,7-millimeetrise raskekuulipildujaga, samuti saab neile vajadusel lisada kaugjuhitava relvapositsiooni. Kaatrite kiirus on üle 30 sõlme. Kaatrid on plaanis valmis ehitada selle aasta lõpuks ning arvata mereväe kasutusse 2021. aastal.