/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2013/10/04/2502069t1hbe75.jpg)
Eesti saetööstus suudab tänu tehnoloogilisele arengule konkureerida naaberriikide toorainega ning hakanud importima Norrast ja Rootsist männi ja kuuse saepalki, kuna Põhjamaade tööstus on keskendunud tselluloosi tootmisele, kirjutab ERR.
Eesti on hakanud Norrast ja Rootsist puitu importima (1)
Igal talvel impordib Eesti umbes 200 000 kuni 300 000 tihumeetrit puitu, samal ajal kui aastane raiemaht on umbes 11 miljonit tihumeetrit.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja toob esile Swedbanki hiljutise uuringu, mille järgi Eesti puidutööstus on teistest tööstustest oma tehnoloogiliselt arengult sammu võrra ees, mistõttu oleme rahvuvahelises konkurentsis tugevad.
Eesti eripäraks on ka puidutöötlemise viis – kui Põhjamaade tööstus on keskendunud tselluloosi tootmisele, siis Eestis on põhirõhk puidu mehaanilisel töötlemisel, alates hööveldamisest-saagimisest, lõpetades puitmajade tootmisega välisturule.
«Metsaomanik saab Eestis paremat hinda oma palgi eest kui Rootsis-Norras. Norras on naftatööstus muu tööstuse välja suretanud,» ütles Välja, kes põhjendab lähiriikidest kõrgemat ümarpuidu hinda kõrgeltarenenud saetööstusega, mis väärtusliku tooraine nimel teiste riikidega konkureerib.