/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/04/26/13072403t1h59c0.jpg)
Finantsinspektsiooni andmetel olid eraisikud aprilli lõpuks esitanud pankadele 25 471 maksepuhkuse taotlust summas 644 miljonit eurot.
Graafik ⟩ Maksepuhkust on taotlenud üle 25 000 eraisiku
1. aprilli seisuga olid eraisikud taotlenud maksepuhkust 9063 korral summas 249 miljonit eurot. Kuu ajaga maksepuhkuste taotluste arv sisuliselt kahekordistus ning kasvas 16 408 võrra.
Kokku olid eraisikud ja äriühingud 29. aprilliks esitanud pankadele 31 790 maksepuhkuse taotlust summas 3,2 miljardit eurot, seejuures võrreldes aprilli algusega kuu lõpus maksepuhkuste taotlemise hoog rauges.
Maksepuhkuse taotlustest 92 protsenti pangad ka rahuldasid. Aprilli jooksul lisandus 18 343 uut maksepuhkuse taotlust summas 1,3 miljardit eurot.
Eraisikute maksepuhkuste taotluste summa osakaal oli kuu lõpus 4,5 protsenti ja äriühingutel 20 protsenti vastava portfelli laenujäägist. Kokku moodustasid maksepuhkusel laenud 8,3 protsenti laenujäägist, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Äriühingute maksepuhkuse taotluste summast enam kui pool on laekunud pankadele kinnisvaraettevõtetelt. Kokku olid 29. aprilliks kinnisvaraettevõtted esitanud maksepuhkuse taotlusi 1,3 miljardi euro väärtuses, mis on kinnisvarasektori laenujäägist 32 protsenti.
Pankadel on loodud omavahendite reservid, mille arvelt katta võimalikud krediidikahjud või täita uute laenude väljastamisega kaasnevad kapitalinõuded. 27 miljardi euro suuruse krediidiportfelli juures moodustasid pankade omavahendid 2019. aasta lõpus 4,6 miljardit eurot ja ületasid pankadele kohalduvaid omavahendite miinimumnõudeid 2,2 miljardi euro võrra.
«Finantsinspektsioon pakkus pankadele välja raamistiku maksemoratooriumide kehtestamiseks ning kogub ja analüüsib maksepuhkuste statistikat eesmärgiga saada ülevaade selliste puhkuste hetkeseisust,» selgitas finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler pressiteates.
Kuna Eesti pangandus sisenes Kessleri sõnul koroonakriisi headel aegadel kogutud puhvritega, siis suudavad pangad koroonaviiruse leviku mõjudega paremini hakkama saada ning võimalusel inimestele ja ettevõtetele maksepuhkust anda.
«Meie tähelepanu saab olema moratooriumi lõppemisel taastuval maksedistsipliinil, kuna maksepuhkused on eelkõige likviidsuskitsikuse ületamiseks, mitte vastus laenuvõtjate kõikidele raskustele,» lisas Kessler.