/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/02/13/12940202t1h9962.jpg)
Kui siseruumidesse korstnajala välisküljele on tekkinud pigijäljed, annab see märku vana korstna tõsistest ja tuleohtlikest kahjustustest. Miks selline korsten vajab väljavahetamist, sellest kirjutas korstnatootja Schiedeli müügijuht Jaanus Variku.
Ekspert selgitab ⟩ Pigijälgedega korstnad vajavad kiiresti väljavahetamist
Kui korsten juba siseviimistlust määrib, näitab see, et vuugid telliste vahel pole õhutihedad. See on aga äärmiselt ohtlik, sest koos tahma ja pigiga satub siseruumidesse ka eluohtlikku vingugaasi ja suitsu. Samuti võivad kütmisel korstnasse tekkivad sädemed majakonstruktsioonideni pääseda, mis toob kaasa tõsise tuleohu.
Renoveerimissegu vs. uus korsten
Iseenesest on vanade telliskorstende remontimiseks olemas renoveerimissegud, mis kantakse kogu korstna ulatuses suitsulõõride sisepinnale, et sulgeda ohtlikud praod, täita tühjaks kulunud vuugid ning muuta lõõri sisepind ühtlaselt siledaks, et tagada nii korstna tuleohutus. Kui aga korstna välispinnal siseruumides on juba nähtavad pigijäljed, siis ei pruugi tuleohutuse tagamiseks renoveerimissegust piisata. Sellisel juhul on telliste vahel läbivad praod ning kui korstnas peaks tekkima kuni 1100-kraadise kuumusega tahmapõleng, lööb see korstna piltlikult öeldes täiesti puruks, mis suure tõenäosusega toob kaasa ka tulekahju.
Samuti kipub pigikahjustusega korstende vuukide vahele kogunema hulgaliselt vihma- ja kondensvett, mis kütmises pausi tehes krõbeda külma korral külmub. Kuna jäätudes vee ruumala teatavasti paisub, siis murendab see korstent veelgi, mis suurendab pidevalt tuleohtu.
Seetõttu peaks pigikahjustusega korstna uue vastu vahetama. Võrreldes tellistest uue korstna ladumisega on lihtsam paigaldada plokkidest moodulkorsten või metallkorsten, kuna korstnamoodulid on juba tehases valmis tehtud ning komplektis on vajalikud lisatarvikud korstna püstitamiseks.
/nginx/o/2020/05/14/13100558t1ha8bc.jpg)
Korstna peab valima lähtuvalt kütteseadmest
Uue korstna peab alati valima lähtuvalt kütteseadmest, sest vastasel juhul võib juhtuda, et kütteseade ja korsten ei sobi omavahel kokku. Korstna sobivust erinevate kütteseadmetega näitab CE-märgistus, mille kohta saab lugeda SIIT.
Üldjuhul on kõige mõistlikum valida vana korstna asendamiseks plokk-korsten, mida on lihtne paigaldada ning mille välispind soojeneb kütmisel vähe. Plokk-korsten kaalub vähem kui telliskorsten, nii et kindlasti kannatab vana korstna vundament probleemideta uue korstna paigaldamist.
Vahel on korstna ehitamisel vaja teha kõrvalepõikeid sarikatest või vahelae taladest või soovitakse paigaldada korsten kamina või kerise peale. Sellisel juhul on heaks lahenduseks isoleeritud metallkorsten, mida saab tänu kergele kaalule kinnitada põrandale, kütteseadme peale ning isegi seinale või lakke.
/nginx/o/2020/05/14/13100576t1h8a49.jpg)
Kontrolli pottsepa kutsetunnistuse olemasolu
Kuna valesti paigaldatud korsten võib tekitada tõsise tulekahju ja lõppeda kindlustushüvitise vähendamise või isegi selle maksmisest keeldumisega, võiks paigaldustöö võimalusel teha siiski professionaal. Kui aga juba spetsialisti poole pöörduda, tuleb enne kontrollida Kutsekoja kodulehelt kutseregistrist, kas valitud teenusepakkujal on olemas kehtiv pottsepa kutsetunnistus.
Korstna paigaldamis- ja remonditeenust saab pakkuda pottsepa 4. või 5. taseme kutsetunnistuse omanik. 3. taseme kutsetunnistusega pottsepasellid võivad neid töid teha vaid kõrgema, 4. ja 5. tasemega meistri juhendamisel. Kutsetunnistuste olemasolu kontrollimine enne teenuse tellimist aitab vältida juhtumeid, kus Päästeamet keeldub hoonele kasutusloa andmisest, kuna korstnapaigaldajal on puudunud vastav õigus. Samuti saab korstnasüsteemi paigaldusnõuete eiramise eest määrata trahvi.
Kindlasti tuleb korstna paigaldamisel järgida kehtivaid tuleohutusnorme ja tootja paigaldusjuhiseid. Eriti olulised on tuleohutuse seisukohalt punktid, mis määratlevad korstna nõutud kauguse põlevatest materjalidest ja ehitise konstruktsioonidest ning läbiviigud katusest ja vahelagedest, aga ka korstna katusepealse osa kõrgus erinevates oludes.