Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/09/534199t1hc99b.jpg)
Kreeka uus tehnokraadist peaminister Lukas Papademos jookseb ajaga võidu, et kindlustada riigile teine rahvusvaheline abipakett ja vältida korratut pankrotti märtsis.
20. märtsil tuleb Kreekal lunastada 14,4 miljardi euro eest riigivõlakirju. Praktiliselt kõik analüütikud leiavad, et see on võimatu – kui IMF-EL ei kiida heaks teist 130 miljardi eurost abipaketti ja erakreeditorid ei lepi sügavate vähemalt 50-protsendiliste pügamistega neile kuuluvatelt Kreeka riigivõlakirjadelt (mida on 206 miljardi euro väärtuses).
Esimesest 110 miljardi eurosest EL-IMFi päästepaketist on Kreeka saanud kätte juba 73 miljardit eurot. See pakett sai heakskiidu 2010. aasta mais.
Valitsus loodab, et erakreeditoride «kaasamise» tingimused saavad paika paraja ajavaruga enne järgmist ELi tippkohtumist, mis leiab aset 30. jaanuaril.
Tippkohtumiseks loodab valitsus jõuda kokkuleppele ka ELi, IMFi ja Euroopa Keskpangaga viimaste poolt nõutud tingimuste ehk majanduspoliitika ja struktuursete reformide komplekti osas.
Vaid siis, kui täidetud on mainitud tingimused, annab nn «troika» rohelise tule kanda üle suured summad: tänavu esimeses kvartalis hinnanguliselt 89 miljardit dollarit. Siia hulka kuulub erakreeditoride kaasamise raha, sest viimased saavad tõenäoliselt kohe alguses 30 miljardit eurot sularahas. Kreeka panku rekapitaliseeritaks samuti ligikaudu 30 miljardi euroga.
Ühtlasi saab ELi päästefondist EFSFist tagatised Euroopa Keskpank (EKP), katmaks neid paari nädalat, mil Kreeka on pärast erakreeditorid kaasamist «valikulises pankrotis»– et keskpank saaks jätkata likviidsuse pakkumist Kreeka pankadele.
Kui kõik läheb hästi, on erakreeditoridel võimalus võlakirjad ümber vahetada veebruari kahel esimesel nädalal, arveldamiseks kulub veel üks nädal. See tähendab ametnike sõnutsi, et veebruari lõpuks oleks erakreeditoride kaasamine ühel pool. Kui viimaseid ei osale piisaval määral, siis tuleb Kreekal ja ELil otsustada, mis pakkumisest keeldujatega ette võtta.
Üheks peaminister Papademose väljakutseks on kardinaalselt erinevad huvid tema valitsuses, kus on inimesi sotsialistlikust Pasok parteist, konservatiivseid «uusdemokraate» ja väikese natsionalistliku LAOS partei esindajaid.
Koalitsioonivalitsus, mis koosneb 48 liikmest – kellest vaid kolm on peaministri enda valik – on kriitikute sõnutsi osutunud ebaefektiivseks.
«Aeg on raha. Valitsus on võimul juba üle kuue nädala, aga saavutusi suurt pole,» ütles ühe suure Kreeka panga kõrge ametnik, kes palus võimalust jääda anonüümseks. «Ma pean Papademosest lugu, aga olen veidi pettunud, kuna ootasin enamat.»
Vahevalitsus tagas kuuenda 8 miljardi eurose osamakse esimesest abipaketist, võttis vastu 2012. aasta eelarve ning on teinud ka olulisi otsuseid, näiteks kinnitanud elektrihinna tõusu. Aga tähtsad struktursed reformid on vastu võtmata, kokkulepet pole saavutatud ka erakreeditoridega – kuigi nii Kreeka riik kui panku esindav Rahvusvaheline Finantsinstituut (IIF) usuvad, et diil on lähedal.
Üks Papademose lähedane abiline tunnistas, et aega oleks saanud kasutada paremini. Tema sõnutsi «jõuavad valitsuses osalevate parteide esindajad küll lahendusteni, kuid see võtab rohkem aega».
Ta lisas, et valitsus on täis otsustavust lahendada kõik «lahtised küsimused» troika tulekuks Ateenasse jaanuari keskel. Sel nädalal tuleb parlamendis arutusel ühendseadus, mis peaks tagama edasisi reforme, mida päästepakett nõuab. Näiteks peaks kaotatama tõkked suletud elukutsete eest.
Mõned analüütikud, nagu näiteks sõltumatu mõttekoja Forum for Greece’i uurija Takis Michas, osutavad aga sellele, et Kreekas jäävad vastuvõetud seadused sageli rakendamata.
Michase sõnutsi ei ole valitsusel erilist stiimulit struktuurseid reforme rakendada, kui nad teavad, et varsti on valimised. Kindlasti mõtleb nii konservatiivne Uus Demokraatia, usub ta, mis on arvamusküsitluste valguses sotsialistlikust Pasokist peajagu üle.
Enamik vaatlejaid eeldab, et valimised tulevad märtsis või aprillis.
Copyright The Financial Times Limited 2012.