/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/03/25/13026241t1hf633.jpg)
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa hinnangul peaks töötukassa palgatoetuse meede jätkuma veel vähemalt paari kuu võrra, kuna paljude tööandjate jaoks jõuab koroonakriisi mõju alles suvel kohale.
Tööandjad: töötukassa meedet peaks vähemalt paari kuu võrra pikendama
Teisipäeval osalesid sotsiaalpartnerite kohtumisel peaministri kutsel valitsuse liikmed, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Kohtumisel arutati majanduse elavdamise meetmeid ja tegevuskava seoses Covid-19 kriisiga ning paindliku tööaja vajadust kaubanduses.
«On oluline, et riik tuleks välja majanduskriisi leevendamise teise laine meetmetega, et toetada ka neid tööandjaid, kelleni kriis jõuab aasta teises pooles. Eelkõige on need tööstusettevõtted ja ehitussektor, aga ka kaubandus ja turism, mis ei taastu piirangute mahavõtmise järel ühe hetkega,» ütles Aas pressiteates.
Ta lisas, et töötukassa palgatoetus on tänaseni kõige kiirem ja käegakatsutavam toetusmeede, mis aitab ettevõtjaid tööjõukulude katmisel ning võimaldab hoida töökohti.
«Samas on selge, et töötukassa reservid sulavad nagu paar päeva tagasi maha sadanud lumi ja meil tuleb mõelda, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik toetusmeedet pikendada. Oluline on, et riik tuleks siin oma vahenditega appi,» märkis Aas.
Teise teemana tõi keskliidu tegevjuht lauale riigi võimalikud investeeringud. «Riik on ehitussektori jaoks oluline klient ja iga sõnum, mille valitsus annab, on suure kaaluga. Kui riiklikud investeeringud jätkuvad ka majanduslanguse ajal, püsivad töökohad ning riigikassasse laekub maksutulu,» märkis ta.
Tahetakse vähendada käsunduslepingute hulka
Tööandjad tegid ka ettepaneku, mis võimaldaks osalise tööajaga töötajaid tööle võtta paindliku töötundide vahemikuga. See loob keskliidu teatel eeldused suurema hulga inimeste rakendamiseks.
«Tööaja arvestuse teema on alguse saanud töötajate tagasisidest. Kriis tõi välja tõsiasja, et kasutatakse palju käsunduslepinguid, mille alusel töötavad inimesed ei saa osa ei palgatoetusest, ega laiene neile ka teised sotsiaalkaitse meetmed. Eesmärk on vähendada selliste lepingute hulka,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Realo lisas, et tööandjatele annaks see võimaluse kiirelt reageerida täiendavale tööjõuvajadusele ning tasakaalustada töötajate koormust, ehk täiskohaga töötajad ei peaks tegema nii palju ületunde.
Esmalt on idee testida lahendust kaubanduses graafiku alusel töötavate inimeste puhul ning seejärel rakendada seda ka teistes valdkondades.
Realo sõnul on teemat juba ametiühingutega arutatud. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas kohtumisel, et kui tööandjad ja ametiühingud on kokku leppinud, siis on tema valmis pilootprojekti ettepaneku valitsusse viima.