/nginx/o/2012/01/10/908378t1h277e.jpg)
Saksa kantsler Angela Merkel teatas pärast tippkohtumist Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozyga, et Euroopa uue eelarvelepingu läbirääkimised edenevad jõudsalt ning juba jaanuari lõpus võidakse lüüa käed.
Merkel usub, et Euroopa asjad edenevad jõudsalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustunnet kiirgas ka Sarkozyst, kes ütles pärast Berliinis asetleidnud kahepoolset koosviibimist, et uus lepe peaks 1. märtsiks kindlasti allkirjad alla saama.
Uus leping tähendaks 17 euroala riigi jaoks muuhulgas seda, et neile rakenduks nõue kirjutada oma põhiseadustesse sisse eelarvetasakaalu klauslid.
Kaks liidrit kutsusid ühtlasi euroala üles kasvule ja töökohtade tekitamisele, mis peaks kujutama endast Euroopa ühisrahaliidu stabiliseerimise strateegia «teist sammast».
Leppe üle peavad läbirääkimisi 26 ELi liikmesriiki – kõik peale Suurbritannia. Siduvaks saab lepe siiski vaid eurotsooni liikmetele.
Siiamaani on aga lahendamata küsimus, kas ja kuidas kaasata ELi institutsioone – sealhulgas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohut – jõustamaks lepet, millele ei ole alla kirjutanud kõik ELi liikmesriigid.
Suurbritannia osaleb läbirääkimisel vaid vaatlejana, kuna peaminister David Cameron pani detsembris veto Euroopa Liidu lepingu kui sellise muutmisele.
Merkel selgitas uue «kasvusamba» lisandumist kriisi lahendamise strateegiasse sellega, et pärast kuid kestnud keskendumist kasinusele on nüüd aeg käes ka selle teema jaoks.
Kuid ta pidas vajalikuks hoiatada, et Kreeka riigivõla restruktureerimise läbirääkimiste tempot tuleb tõsta, et aktiveeruda võiks oktoobris kokkulepitud Kreeka abipakett nr 2 (110 miljardit eurot).
«Me tahame näha progressi Kreeka võla vabatahtliku restruktureerimise vallas,» ütles Merkel. «Meie vaatevinklist on nii, et teine Kreeka pakett – nimetatud restruktureerimine kaasa arvatud – peab ruttu paika saama. Vastasel korral me ei saa kanda Kreekale üle järgmist abiraha osamakset.»
«Meie eesmärk on, et ükski riik ei peaks euroalast lahkuma,» kuulutas Merkel, kes nägi pärast kaks tundi kestnud jutuajamist Prantsuse presidendiga välja üsna väsinud.
Selles, et Merkel oli valmis rääkima kasvust, nähakse suurt järeleandmist Sarkozyle, kes on kahe samba strateegiat Berliinile pidevalt peale suruda üritanud.
Sarkozyl seisab juba aprillis ees esimene presidendivalimiste raund. Ta kinnitab, et on kasinust puudutavad tõotused juba täitnud.
Kaks liidrid leppisid kokku, et pöörduvad Euroopa Komisjoni poole palvega panna paika uued meetmed töökohtade loomiseks ja tööjõu liikumise tõhustamiseks.
Merkeli sõnutsi peaks komisjon keskenduma ka väike- ja keskettevõtete toetamisele ja noorte töötuse leevendamisele.
Prantsuse ja Saksa liidrid arutasid ka euroala uue «permanentse» päästemehhanismi, Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) käivitamise kiirendamist. Merkeli sõnutsi on nad Sarkozyga valmis otsima võimalusi – pidades nõu ka teiste euroala liikmetega – kuidas kiirendada kapitalimakseid ESMi.
Copyright The Financial Times Limited 2012