Ministeeriumi analüüs ajas kütusemüüja turri

Alexela juhatuse liige Alan Vaht pole rahandusministeeriumi analüüsiga karvavõrdki nõus. Foto: Eero Vabamägi

Rahandusministeeriumi sõnul võib just erakordselt suurtes kütusevarudes seisneda põhjus, miks tanklaketid pole nii jõudsalt postihindu langetanud. Alexela juhatuse liige Alan Vaht vaidleb sellele aga tuliselt vastu. 

Eile tuli rahandusministeerium välja esimese kvartali maksulaekumise analüüsiga. Nagu eeldada võis, on koroonakriisi tagajärjel kogu maksulaekumine vähenenud. Esimeses kvartalis langes see tervelt 7,6 protsenti. Ehkki absoluutarvudes räsivad eelarvet enim sotsiaalmaksu, tulumaksu ja käibemaksu alalaekumine, siis protsentuaalselt kukkus enim just kütuseaktsiisi tasumine – tervelt 63 protsenti ehk 107 miljoni euro võrra. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos selgitas, et drastilisel langusel oli mitu põhjust.

Alates märtsist pani kütuseaktsiisi laekumisele põntsu koroonakriis. Piirid on kinni ja inimesed on paiksemad, mis tähendab, et nad ostavad vähem kütust. Näiteks vähenes Eesti lõunapiiri ületuste arv märtsis 47,4 protsenti võrreldes mullu sama ajaga. Vähem sõidetakse ka riigi sees. 

Teine ja isegi huvitavam põhjus on see, et kütusemüüjad varusid eelmise aasta lõpus väga suures koguses bensiini ja diislit. Meenutame, et toona oli maailmaturu naftabarreli hind aga veerandi võrra kõrgem kui sel aastal. «Varude suur maht mõjutab ka kütusemüüjate hinnapoliitikat, mis ei võimalda tanklates hindu langetada,» selgitas Laos. Tema sõnul võib langenud nõudlus tähendada, et vanu varusid jätkub isegi kuni suveni. 

Analüütik märkis, et kütuste deklareerimine oli väiksema nõudluse tõttu üsna tagasihoidlik ning majanduse olukord ei anna põhjust positiivseid muutusi ka lähikuudel oodata. «Bensiini varudest on märtsi lõpu seisuga 90 protsenti realiseeritud, kuid diislikütuse varud olid suuremad ning nende realiseerimine kestab kauem,» selgitas ta.

Kas kütusemüüjad panustasid valesti?

Analüütik prognoosib, et bensiini deklareerimise kasvu tõenäoliselt siiski järgnevatel kuudel ei tule, kuna liikumispiirangud on vähendanud rohkem just bensiini tarbimist. Kütuse reaalaja andmetele tuginedes on märtsis nii jae- kui ka hulgimüük langenud, vastavalt 18,9 ja 23,6 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Diislikütuse müügimahud on langenud väiksemas tempos. Märtsis vähenes jaemüük 5,1 protsenti ja hulgimüük 7,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Laose hinnangul on aprillis oodata aga languse süvenemist ning alles suvel võime oodata kütuste tarbimise taastumist, kui hindadesse on jõudnud nii aktsiismäära langetus kui ka madalamad maailmaturu naftahinnad.

Rahandusministeeriumi seisukohaga haakub ka Postimehe majandusajakirjaniku Tõnis Oja eelmisel nädalal kirjutatud artikkel, kus Oja leidis, et meie kütusemüüjad panustasid valesti ning ostsid suures koguses kütusevarusid kartuses, et hinnad tõusevad. Mäletatavasti tõusis jaanuaris nafta hind mitme aasta ja bensiini hind tanklates peaaegu ajaloo kõrgeimale tasemele.

«Alati, kui nafta hind maailmaturul tõuseb, räägivad siinsete kütusemüüjate eksperdid, et ilmselt tõuseb see veelgi, ning vaid väga harva saab neilt kuulda, et hind võiks mingil ajal langema hakata. Miks siis muidu olid kohalikud kütusemüüjad väga vaevalised reageerima nafta hinna vabalangusele, aga viimane bensiinihinna langetamine toimus ajal, mil nafta hind oli juba pea kaks nädalat tõusnud?» küsis Oja.

Diisli hind on langenud drastiliselt

Kütusemüüja Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles, et teda pani rahandusministeeriumi analüüs sügavalt imestama. Veelgi enam, ülalmainitud loos sisalduvat tema sõnul valeväited ja faktivead.

Näiteks väidab rahandusministeerium, et koroonakriisist tingitud tarbimise langus on kütusevarude kasutamist edasi lükanud, mistõttu võib neid jätkuda suveni. Vaht kinnitas, et see väide on väär. «Maksuameti andmetest nähtub, et varud on otsas juba veebruaris, väike kogus diislit jagus ka märtsi,» ütles ta.

Vaht lükkas ümber väite, et suur varude maht ei luba kütusefirmadel hindu langetada, millele rahandusministeerium oma hinnangus viitas. Ta tõi näite: kui 26. veebruaril maksis bensiiniliiter 1,389 eurot, siis täna maksab see 1,149 eurot. See tähendab, et liitri hind on vähenenud 24 senti.   

Rahandusministeerium väitis, et diisli tarbimise taastumist võime oodata alles suvel, kui lõpphindadesse on jõudnud nii aktsiismäära langetus kui ka madalamad maailmaturu naftahinnad. Vaht vastas, et aktsiisilangus on juba ammu hindadesse jõudnud. Mäletatavasti langes diislikütuse hind 30. aprillil 20 senti liitrist.

Vaht rõhutas, et finantsinimesed ja analüütikud peaksid teadma, et globaalne kütuseturg on üks kõige volatiilsemaid turgusid üldse, kus prognooside tegemine on võimatu väga paljudel erinevatel põhjustel. Seetõttu peaksid nad teadma ka seda, et ükski kütusega kaupleja, sealhulgas ka tanklakett, ei jäta kütuse pikemaajalisel hoiustamisel kütuse hinnariski lahti isegi mõneks minutiks.

«On absoluutne ebatõde, et tanklaketid on kütuse varumisega panustanud kütusehinna tõusule ning kuna kütusehind tegelikult langes, siis see ei võimalda kütusehindu tanklates langetada. Kütuse varumise ja tankla kütusehinna vahel puudub igasugune seos,» väitis Vaht.