Eesti Energia uus õlitehas sattus Euroopa roheliste hambusse

Martin Helme on Eesti Energia uut õlitehast palavalt kaitsnud. Foto: Remo Tõnismäe

Enam kui 20 Euroopa keskkonnaühendust saatsid Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile kaebekirja, milles leidsid, et Eesti Energia uus õlitehas on vastuolus Euroopa Liidu kliimaplaanidega.

Eesti valitsus teatas märtsi lõpus, et annavad Eesti Energiale 125 miljonit eurot, et viimane saaks ehitada uue põlevkiviõlitehase. Arutluse all on ka plaan toetada põlevkiviõli eelrafineerimistehast, mille kogumaksumus on 600 miljonit eurot.

24 allakirjutanut, kelle seas on Bulgaaria, Ungari ja Sloveenia keskkonnaühendused, juhivad komisjonile saadetud kirjas tähelepanu (loe täismahus siit), et Eesti valitsuse toetused ja plaanid pikendavad sõltuvust fossiilkütustest, soodustavad CO2 emissioonide eksporti ja suurendavad globaalseid CO2 emissioone.

«Eelnev läheb otseselt vastuollu ELi Õiglase Ülemineku Fondi eesmärkidega, kust plaanib toetust taotleda ka Eesti valitsus, seades küsimuse alla fondi tõhususe ja ELi maksumaksjate raha kasutamise asjakohasuse,» heideti kirjas ette.

Kirja algatanud organisatsiooni, Eestimaa Looduse Fondi huvikaitse eksperdi Uku Lilleväli sõnul viitavad Eesti valitsuse vastuolulised investeeringud ja plaanid kitsaskohtadele ELi kavatsuses olla 2050. aastaks süsinikuneutraalne.

«See, et liikmesriik võib saada ELi vahendeid õiglase ülemineku toetamiseks samal ajal, kui kasutab enda ressursse hoopis vastupidiste sihtide poole pürgimiseks, viitab märkimisväärsetele puudujääkidele ELi plaanis ajendada ja toetada liikmesriike kliimaeesmärkide saavutamisel,» leidis ta.

Kodanikuühendused pöörasid ühtlasi tähelepanu Eesti prioriteetidele investeerida põlevkiviõlisse pandeemia ajal, selmet rahuldada pakilisemaid tervishoiu ja majanduse heaolu tagamisega seotud vajadusi, milleks on Eestile eraldatud 295 miljoni euro suurune toetus ka ELilt.

«Eesti valitsuse otsus investeerida maksumaksjate raha kõrge riskiga sektorisse on vastuvõetamatu ja vastuolus ELi eesmärkide saavutamisega, eriti kui praegu on suur vajadus kasutada ressursse Covid-19 tulenevate majanduslike kitsaskohtadega tegelemiseks ja rohelise ülemineku tagamiseks,» rõhutas Elif Gündüzyeli, kirjale alla kirjutanud Euroopa Kliimavõrgustiku (CAN Europe) juhtiv poliitikakoordinaator.

Organisatsioonid küsivad Euroopa Komisjoni hinnangut kirjeldatud vastuolude osas ning uurivad, kuidas kavatseb komisjon tagada, et Eesti ja teised liikmesriigid, kes Õiglase Ülemineku Fondist raha taotlevad, ei kasutaks enda ressursse fondi eesmärkidega vastuollu minevate tegevuste toetamiseks.

Pöördumisega on ühinenud Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa Kliimavõrgustik (CAN Europe), CEE Bankwatch ja paljud teised ühendused.

Helme: uus tehas on kooskõlas kliimaeesmärkidega

Eesti Energiale raha andnud rahandusminister Martin Helme ütles, et omanik ootab Eesti Energialt jätkuvalt põlevkivi efektiivsema ja puhtama kasutamise arendamist ning õlitootmine on selle hea näide. Tema sõnul on õlitehas kooskõlas kõigi riigi kliimapoliitika ja energiamajanduse arengukavadega. «Praeguses majandusolukorras on tähtis teha suuri infrastruktuuri investeeringuid, seda enam, et on põhjust arvata, et lähitulevikus muutub ehitamine pigem odavamaks,» sõnas Helme poolteist kuud tagasi.

Paralleelselt uue õlitehase ehitusega sulgeb Eesti Energia lõplikult mitu vanemat elektri tootmiseks kasutatud energiaplokki. «Seetõttu Eesti põlevkivitööstuse CO2 emissioonid ja põlevkivi kasutus ei suurene, vaid vähenevad,» lausus Helme.

Õlitehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta.