Töötaja küsib: kas väikelaste ema peab teenindussektoris piirangute leevenemisel kohe tööle naasma?

Kelner koroonaajal. Pilt on illustratiivne. Foto: Tiziana Fabi/AFP/Scanpix

Alates tänasest on taas avatud kaubanduskeskused ja restoranid. Mitte kõik pole aga uudisest vaimustunud. Tööinspektsioon vastas restorani klienditeenindajast väikelaste ema küsimusele, kas taoline töötaja võib hetkel nõuda sundpuhkuse pikendamist, viidates siiani aktuaalsele koroonaohule.

Tööinspektsioonile kirjutanu täpsem küsimus oli, kas tal on õigus tööandjalt nõuda tööoote pikendamist ja esmalt väikeste lasteta töötajate tööle kutsumist, kuna lähiajal ei jätku tema töökohas töötamine täismahus nagunii.

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Ene Olle selgitas, et töölepingu seaduse (TLS) kohaselt peab tööandja pakkuma töötajale kokkulepitud tööd ning töötaja peab täitma lepingus sätestatud tööülesandeid. Kui tööandjal pole võimalik kokkulepitud tööd pakkuda, aga töötaja on töötamiseks valmis, peab leivaisa töötajale maksma vastavalt TLS paragrahvis 35 sätestatule keskmist töötasu. Kui aga tööandjal on võimalik tööd anda, peab töötaja austama oma lepingulist kohustust tööd teha.

«Kui kardate veel Covid-19 võimaliku nakatumise tõttu tööle minna, siis arutage oma mured tööandjaga läbi. Pöörduge tööandja poole (näiteks e-kirja teel) ning paluge selgitust, milliseid meetmeid tööandja on kasutusele võtnud töökeskkonnas viiruse leviku tõkestamiseks. Kui leiate, et kasutuselevõetud meetmed ei ole piisavad, siis andke sellest tööandjale teada, tuues pöördumises välja konkreetsed rikkumised ning andke mõistlik aeg nende kõrvaldamiseks,» selgitas Olle. Kui tööandja on aga hügieeninõuded täitnud, puudub töötajal alus töötamisest keeldumiseks. 

Tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel selgitas lisaks, et antud hetkel ja antud teemal on seaduse ees võrdsed nii lastega kui ka lasteta töötajad, kuigi üldjuhul teevad tööandjad juba omaalgatuslikult personalispetsiifilisi otsuseid. Koroonapandeemia laadset olukorda pole varem Eestis esinenud ning seetõttu puudub ka igasugune seaduslik määratlus, mis kohustaks tööandjaid lastega töötajaid erimoodi kohtlema. 

Töötajatel on loomulikult võimalik tööandjaga sõlmida eraldi kokkulepe tööle naasmise osas (soovitatavalt kirjalik, et vältida hilisemate potentsiaalsete vaidluste puhul kahetimõistetavusi). Suhtlus kui selline on tööinspektsiooni hinnangul praegusel ajal kõige olulisem ning mõista tuleb ka tööandjaid, kes ei pruugi teada kõikide oma töötajate erinevaid olukordi, kui töötajad pole neist ise märku andnud. 

Kui tööandja pole aga nõus eritingimusi kohaldama ja on võimeline taas lepingus sätestatud tööd pakkuma, peab töötaja otsustama, kas naaseb tööle või ütleb töösuhte omal soovil üles. Vabatahtlikust lahkumisest tuleb tööandjat ette teavitada 30 päeva, kuigi mõlemapoolsel nõusolekul võib töölepingu ka varem lõpetada (seda sätestab TLS paragrahv 79, kus on kirjas, et «pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada»).