Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
/nginx/o/2016/01/20/4889677t1h8c51.jpg)
- Creditinfo analüüs põhineb äriregistri, maksehäireregistri ja töötukassa infol
- Pankrottide, likvideerimiste ja saneerimiste hulk pole veel kasvanud
- Maksuvõlgade info puudumine vähendab majandus analüüsi täpsust
Aktsiaseltsi Creditinfo Eesti andmeanalüüs majanduses suuri kriisi mõjusid veel ei näita, kuid osa andmeid ei ole eriolukorra tõttu kättesaadavad.
Kriisi mõju avaldumine äriandmetes on nähtav alates aprilli viimasest nädalast. Ettevõtete maksehäirete registreerimine kasvab, vanade maksehäirete lõpetamine väheneb. «Kuni eelmise nädalani olid numbrid üsna vaiksed ja igavad,» kommenteeris Creditinfo Eesti äriarendusdirektor Jaanus Leemets ning ütles, et kõige suurem on muudatus olnud uute ettevõtete asutamise vähenemine, aprillis registreeriti tavapärasest veerandi võrra vähem ettevõtteid.
Ka pankrottide, likvideerimiste ja saneerimiste arv pole Leemetsa sõnul veel kasvama hakanud ning ettevõtete lühiajalises maksekäitumises ei ole olulist muutust näha.
Leemets ennustas, et kriisi mõju saab olema selgemini nähtav lähikuudel. Üheks oluliseks indikaatoriks pidas ta töötasuhüvitiste taotlejate suurt hulka. Kokku on hüvitisi määratud 6 tuhande ettevõtte üle 37 tuhandele töötajale kogusummas ligi 25 miljonit eurot. Kõige enam oli hüvitisesaajaid majutus- ja toitlustusasutuste sekotoris, kus toetust taotle 935 ettevõtte 9 043 töötajat, järgnesid kaubandus ning töötlev tööstus.
Leemets rõhutas, et kuna maksuamet eriolukorras infot maksuvõlgade kohta ei avalda ning näitab ainult enne kriisi tekkinud maksuvõlgu, ei ole kõiki kriisi mõjusid praegu võimalik analüüsida.