Valitsus eraldab põlevkivisektorile kriisiabina 14 miljonit eurot

Foto on illustratiivne. Foto: Eero Vabamaegi

​Valitsus kinnitas tänasel kabinetinõupidamisel eriabi Ida-Virumaale, et parandada keerulises olukorras kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning aidata kaasa, et inimeste töökohad säiliksid.

Valitsus kinnitas tänasel kabinetinõupidamisel eriabi Ida-Virumaale, et parandada keerulises olukorras kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning aidata kaasa, et inimeste töökohad säiliksid.

«Põlevkivisektor on Ida-Virumaa suurim tööandja ning nendest sõltub tuhandete perekondade toimetulek. Kuna haiguspuhangu tõttu on langenud nii elektritarbimine kui naftatoodete üleilmne nõudlus, on valitsuse tugi olukorra normaliseerumiseni oluline,» ütles peaminister Jüri Ratas. Ta lisas, et sektor peab samal ajal ka ise kohanduma ja ellu viima arendusi, mis panustavad puhtamasse energiatootmisse.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas selgitas, et sektori abistamiseks on välja töötatud abinõude pakett. «Nende hulgas on tuha ladestamise keskkonnatasu alandamine ning karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu ajutine kompenseerimine. Ajutiselt lubataks ka erimärgistusega kütuse kasutamist põlevkivi karjääritehnikale ja seadmetele,» ütles Aas.

Pärast uuringuid arvati põlevkivituhk sellest aastast ohtlike jäätmete nimekirjast välja. Muudatusega langetataks põlevkivituha tasumäär samale tasemele põlevkivi aheraine tasumääraga. Aasta teises pooles on keskkonnaministeeriumil kavas välja tulla laiaulatuslikuma põlevkivivaldkonna jäätmete saastetasude süsteemi muudatusettepanekutega.

Aas rõhutas, et ettevõtetel on vajadusel võimalik pöörduda ka Kredexi poole laenu või laenukäenduse saamiseks.

Kriisiabi kulu riigieelarvele on ligi 14 miljonit eurot. Samas on riik nendest ettevõtetest tööjõumaksudena saanud aastas umbkaudu 60 ning muude maksude ja tasudena 50 miljonit eurot. Äritegevuse seiskumisel jääksid need tulud saamata ehk toetus on isetasuv.

Põlevkiviõli tootjate eelmise aasta eksporditulu ulatus 390 miljoni euroni. Saja-aastase ajalooga sektoris töötab ligikaudu 7600 inimest ning lisaks on sellega seotud veel tuhanded piirkonna inimesed.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, keskkonnaministeerium ning justiitsministeerium hakkavad ette valmistama abipaketi konkreetseid muudatusettepanekuid ja esitavad need valitsuse istungile.