Meeldetuletus ⟩ Mida silmas pidada kortermajades grillimisel?

Liha grillimine. Foto: Sille Annuk

Päästeamet pidi nädalavahetusel tegelema kahe kortermajades grillimist puudutava juhtumiga. Siinkohal tasub meeles pidada, et söe ja puidu peal töötavaid grillseadmeid ei tohi rõdudel või terrassidel kasutada mitte mingil juhul ning Korteriühistute Liidu seisukoht on, et rõdudel grillimine ka elektri- või gaasigrilliga tuleks ära jätta. Lõplik otsustusõigus selles osas on aga igal korteriühistul endal. 

Kui on soov rõdul grillida, tuleb see kortermajades kooskõlastada korteriühistuga, edastas päästeameti kommunikatsiooninõunik Silver Kuusik. Kui korteriühistu on taolise tegevuse oma valdusalas keelanud, peab seda otsust austama, vastasel juhul võib päästeameti sekkumisel oodata rahatrahv. Kui aga korteriühistu pole üldkeeldu rakendanud, on tehnliselt lubatud rõdudel kasutada gaasi- ja elektrigrille, millel on tootjapoolne rõdudel või terrassidel kasutamise luba.  

Kui kortermajal on siseõu, mis on ühistule kuuluv, tuleb ka seal grillimisel lähtuda ühistus kokku lepitud reeglitest. Ka siseõues võib ühistu grillimise keelata, kuid ei pea seda tegema ja võib seal grillimist hoopis soosida, mispuhul võib aias kasutada ka söe ja puidu peal töötavaid grillseadmeid, järgides tuleohutusreegleid.

Kui siseõu või muu maja ümber paiknev ala ei kuulu aga ühistule, vaid omavalitsusele, siis on grillimise reeglid kirjas omavalitsuse heakorraeeskirjas. Tallinnas näiteks on lubatud grillida ainult linna rajatud ja märgistatud lõkkeplatsidel. Mujal avalikus kohas on grillimiseks vajalik keskkonnaameti luba. 

Kui grillimise kohta laekub kaebus läbi 112 telefoni ja reageerivad päästjad tuvastavad tuleohutusnõuete rikkumise, siis tuleb grillimine lõpetada. Vajadusel hoolitsevad selle eest päästjad ise. Tuleohutusnõuete vastu eksimisel võib lähtudes tuleohutuse seaduse paragrahvist 44 eksijaid trahvida kuni 300 trahviühiku suuruse summaga (1 trahviühik = 4 eurot, ehk et trahv võib olla kuni 1200 eurot).

Nõuded grillimiseks

• Rõdul on lubatud kasutada ainult elektri- või gaasigrilli, mille kasutus- ja ohutusjuhendis peab olema märgitud tootja luba rõdul grillimiseks. Selle kasutamiseks peab olema täiendav korteriühistu luba.
   
• Tahketel kütustel (süsi, puit) töötavaid grille ei ole lubatud rõdul kasutada.
   
• Aseta grill eemale süttivatest esemetest ja ära jäta grilli järelevalveta.
   
• Hoia alati käepärast tulekustutusvahendid.
   
• Lase grillil pärast kasutamist ja enne kokku pakkimist/kinni katmist täielikult jahtuda. Kuum grill on tuleohtlik.
   
• Lahtise leegiga grill peab olema paigutatud tasasele pinnale ja hoonest vähemalt 5 meetri kaugusele, söegrill vähemalt 2 meetri kaugusele.

Korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja: rõdudel ei tohiks grillida, hoovides aga võiks

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi rääkis, et tegemist on mõnevõrra keerulise teemaga just seepärast, et grille on erinevaid ja kõigile ei kehti ühesugused reeglid. Korteriühistute liidu ametlik seisukoht on Mardi sõnul üsna jäik: korterelamute rõdud ei tohiks olla grillimispaigad. Küll aga määrab iga korteriühistu oma reeglid ise ja õiguslikust vaatepunktist on tegu range soovituse, mitte aga konkreetse sättega, mis puudutab just elektri- ja gaasigrille ning konkreetseid korterelamuid.

Kui korteriühistu keelab ära rõdudel grillimise oma põhikirjas, siis on asi klaar ning ühesugused reeglid kehtivad kõigile majaelanikele. Taolise kande peaks tegema ka kinnistusraamatusse. Kui selleteemalist seisukohta pole aga võetud ja seda korteriühistu reeglistikku kirja pole pandud, siis õiguslikult pole rõdudel keelatud gaasi- ja elektrigrillide kasutamine.  

Arendatava kinnisvara puhul oleks Mardi sõnul tark taolised aspektid - nagu näiteks suitsetamine või grillimine rõdudel - arendajatel või kinnistuomanikel juba arendusjärgus kinnistusraamatusse ära märkida, mis elimineerib hiljem igasuguse vaidluse võimaluse. 

«Kindlasti on ta enamuse huvides, et kortermajade rõdudel ei toimuks grillimist,» sõnas Mardi ja lisas selgituseks, et grillimisega kaasnev tossutamine ja spetsiifilised aroomid on just need põhjused, mispärast on kortermajade rõdudel grillimine tema silmis taunitav isegi siis, kui tuleohutusnõuded on täidetud. Konkreetset kohtupraktikat Mardi sõnul õnneks pole, mispuhul üks naaber oleks teise vastu pöördunud seoses elektri- või gaasigrilli kasutamisega korterelamus, kus pole vastavat tegevust kuidagi ratifitseeritud. See näitab, et üldjuhul saadakse omavahel ikkagi kokkuleppele ja ollakse üksteise suhtes mõistvad. 

Mis puudutab siseõuesid, siis Mardi isiklik seisukoht oli, et seal võiks olla suhtumine leebem ning grillimine lubatud. «Ega grillimine iseenesest pole ju kurjast. Kevad tuleb ja miks mitte lubada inimestele mõnusat olemist oma aias. Oluline on, et see poleks õigusaktide ja tuleohutusega vastuolus,» lisas ta. 

Korterelamu ja selle õu kui jagatud omand

Kuivõrd korteriühistu maatükk on jagatud omand ja kuulub jagamisele kõigi korteriomanike vahel, siis ideaalis peaksidki korterite omanikud omavahel kokku leppima, mida kuhugi tehakse ja kuidas tehakse (nt kas ja kuhu ehitada grillinurk, liivakast, puhkenurk jne). 

2018. aastal jõustnud korteriomandi- ja korteriühistuseadus annab Mardi hinnangul korteriühistutele laiad võimalused kõiksugusteks kokkulepeteks. Kaks peamist asja, mis arutelule ei kuulu, on võõrandamisnõude esitamise kohustus isiku vastu, kes korduvalt rikub seadust (täpsemalt ei tohi teised korteriomanikud kokku leppida, et võõrandamisnõuet ei esitata isiku vastu, kes seda seaduslikult vääriks) ning samuti ei tohi kokku leppida, et majahalduriks määratakse kutsetunnistuseta inimene.