Töötaja mure: tööandja maksis lõpparve valesti, mida saan selle suhtes teha?

Raha, sularaha, eurod. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks / LEPM

Tööinspektsioonile kirjutas oma murega töötaja, kelle sõnul maksis tema tööandja talle koondamisel lõpparve valesti. Kirjutanu tundis muret, kas valesti makstud lõpparve vaidlustamine mõjutab kuidagi ka töötukassas töötuna registreerimist. 

Kirjutanu sõnul koondati ta, sest ta ei olnud nõus töölepingu muudatusega ja poole koormusega töötamisega. Tööandja olevat aga lõpparve arvestused teinud nii, nagu oleks kirjutanu kogu aeg just poole koormusega töötanud. Sellest tingitult tekkisid kirjutanul küsimused, et kas lõpparve ebakorrektne väljamaksmine mõjutab kuidagi ka töötukassas töötuna arvele võtmist ning kas pretensiooni omamisel tuleb ise töövaidluskomisjoni avaldus kirjutada, või saavad selles aidata ka töövaidluskomisjoni juristid. 

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu vastas, et kui töölepingu tingimusi enne töösuhte lõppemist tegelikult ei muudetud, peab tööandja loomulikult tegema lõpparvega seotud arvestused ning arveldused kehtinud töölepingust lähtudes. Kindlasti tuleks Miidla-Vanatalu sõnul alustuseks paluda tööandjalt selgitust, kuidas lõpparve arvestus on tehtud ning vajadusel juhtida tähelepanu, et arvestuse aluseks olnud andmed ei vasta tegelikkusele.

Ta kinnitas, et töötukassas töötuna arvele võtmist valesti makstud lõpparve ei mõjuta. «See õigus on inimesel kohe, kui tööleping on lõppenud,» selgitas ta.  Sarnaselt on kirjas ka töötukassa veebilehel, kus seisab: «Teil on õigus esitada töötuna arvelevõtmise avaldus ka siis, kui teie töösuhte lõpetamisega seotud asjaolud on vaidlustamisel või menetlemisel töövaidluskomisjonis või kohtus.»

Kui koondamisele eelnenud kolme aasta jooksul on töötaja lepinguliselt töötanud vähemalt 12 kuud, on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta võtab end töötuna arvele (seda näiteks ka juhul, kui koondamine toimus katseajal, ent kolme aasta jooksul on töötatud eelnevalt vähemalt 12 kuud). Hüvitis arvutatakse töötaja keskmisest päevasest töötasust, olles sellest esimesel sajal päeval 50%, hiljem 40%. Vajaliku info saab töötukassa maksuametist, ehk et tööandja lõpparve valesti maksmine hüvitise suuruse osas rolli ei mängi. Hüvitise arvutamisel ei arvestata lähetustasusid, koondamishüvitist jm tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset. Arvutuse tegemisel ei arvestata ka viimase kolme kuu palka, vaid varasemat üheksat kuud. Näitlikult: kui töötaja koondati detsembri lõpus, siis ei arvestata töökindlustushüvitise arvutamisel detsembri, novembri ja oktoobri palku, vaid neile eelneva 9 kuu keskmist tasu. 

Töövaidluskomisjonile tuleb avaldus kirjutada ise

Osaliselt saamata jäänud lõpparve suhtes saab pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse nelja kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist. Töövaidluskomisjonile peab esitama vastava avalduse, mis vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul alates selle saabumisest. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Praegu peab aga meeles pidama, et menetluste tähtajad võivad pikeneda seoses koroonaviiruse levikust tingitud takistustega komisjoni istungite läbiviimisel, täpsustas Miidla-Vanatalu. 

Avaldus töövaidluskomisjonile tuleb kirjutada ise või endale leitud esindaja/juristi abiga. Tööinspektsioon ega töövaidluskomisjon õigusabiteenust või esindajat töövaidluse pooltele ei paku ja avaldust ei koosta, edastas Miidla-Vanatalu. Tööinspektsiooni kodulehel on aga olemas abimaterjal ja selgitused, kuidas töövaidlusavaldust koostada. Täpsustavate küsimuste tekkimisel saab helistada infotelefonile 6406 000 või saata küsimus aadressile [e-mail].

Oluline on meeles pidada, et kui avalduse kirjutaja leiab, et teise poole arvestused on tehtud valedel alustel või arvutusliku eksimusega, siis tuleb ise avalduses välja tuua oma nõude põhjendusena selgitus ja arvutuskäik. Tööinspektsioon on avaldanud rahaliste nõuete kohta töösuhetes ka pikema selgitava dokumendi, mis on leitav SIIT. 

Üldise teabena tasub lisaks meeles pidada, et töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi. Nende vaidlustega tuleb pöörduda maakohtusse.

Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus

Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. 2020. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 53,43 eurot päevas, alates 101. päevast 42,74 eurot päevas (brutosumma).

Kindlustatule on alati tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast. Seda ka juhul, kui kindlustatu enda saadud tasude põhjal arvutatud hüvitise summa on väiksem.

Näiteks 2019. aastal oli kuu töötasu alammäär 540 eurot. Kalendripäeva töötasu alammäära leidmiseks jagatakse see 30ga ning tulemuseks on 18 eurot, millest 50% on 9, ehk minimaalseks töökindlustushüvitiseks on 9 eurot päevas.

Töötuskindlustushüvitise pikkus:

1) kui tööstaaž on lühem kui 5 aastat, saab kõnealust hüvitist 180 kalendripäeva;

2) kui tööstaaž on 5 kuni 10 aastat, määrab töötukassa hüvitist 270 kalendripäevaks;

3) 10 aastat või enam tööstaaži = hüvitis 360 kalendripäevaks.

Allikas: töötukassa