Konkursid vabadele töökohtadele on mitmekordistunud

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas. Foto: Remo Tõnismäe

Personali- ja tööturuvaldkonna ekspertide sõnul näeb kriisi pikaajalisi mõjusid tööturul kõige varem aasta teises poooles, aga konkursid töökohtadele on mitmekordistunud juba praegu.

Õigusküsimustes otsivad ettevõtted abi enim töötasu vähendamist puudutavates küsimustes, rääkisid eksperdid täna toimunud virtuaalkohtumiste sarja SPUNK arutelus. 

Tööandjatele valmistab muret ebakindlus tuleviku ees. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et nii kiiresti ei ole ühtegi majanduskriisi tekkinud ja esimene šokk mõjus hirmuäratavalt, kuid ta jääb siiski mõõdukalt optimistlikuks.

«Kuna tegemist pole mullist tingitud kriisiga, siis on loodetavasti sellest taastumine ka kiirem,» rääkis ta. «Praegu on suur hulk tulevikuinvesteeringuid ja otsuseid külmutatud, mis tähendab, et kriisi mõju kandub edasi sügisesse kui mitte järgmisesse aastasse.»

Ettevõtted otsivad õigusabi enim töötasude vähendamist ja koondamisi puudutavates küsimustes. Tööõigusabi jurist Heli Raidve ütles, et kõige paremas seisus on täna tööandjad, kellel on töötajatega sõlmitud võimalikult paindlikud töölepingud.

Raidve leidis, et kriisi järgmiseks laineks valmistumiseks tuleks tegeleda ka seadusandluse paindlikumaks muutmisega. «Vastu oleks vaja võtta juba poolenisti ettevalmistatud eelnõu, mis lubaks lepingutes sisse seada töötundide vahemik ja mitte piiritleda lepinguid fikseeritud töötundide arvuga,» ütles ta. 

Tööturg näeb esimesi muutuseid juba praegu, konkursid kandideerimistel on mitmekordistunud. Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ütles, et suure tõenäosusega toob kriis senisest suurema huvi ümberõppe ja täiendkoolituste vastu. Ta lisas, et täna on tööd otsivate inimeste seas lausa 40 protsenti neid, kellel ei ole mingisugust erialast haridust.

Pärast kriisi saab Sarapuu sõnul pigem tööd noor, kelle palgaootused on väiksemad. «Viimase viie aastaga on palgatõus olnud keskmiselt seitse protsenti aastas, mis on ajanud ka noorte ootused kõrgeks,» rääkis ta. «Paljud töölesaamised võisid ka selle taha jääda.»

Lisaks töötusele toob ekspertide sõnul kriis tööturule kindlasti ka rohkem isetekkelist liikumist. «Iga kriis käivitab rohkem ka vabatahtlikku töökoha vahetust ja liikumist tööturul,» leidis Fontese partner ja arendustiimi juht Piret Jamnes.

Kriis toob tema meelest olulisi muutuseid ka juhtimispõhimõtetesse, mis on pannud juhid täiesti ootamatusse ja uude olukorda. «Kui ärijuhtimises on meil seni olnud kõik hästi, siis inimeste juhtimine saab täitsa uue kvaliteedi» usub Jamnes. «Kui enne ei arvatud, et juht peaks tegelema inimeste karjääriga, siis nüüd on see teisiti.»

Kriisiga kaasneb ka muid häid aspekte. «Kriisi üheks suurepäraseks tulemuseks on avastus, et on töid, mida ei peakski tegema,» rääkis Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees. «Tuleb üle vaadata, mis tööd on, mismoodi neid tehakse ja milline on see lõpptulemus.»

Ausmees usub, et tõenäoliselt muutub töötamine ka paindlikumaks ja laiemaks. «Inimestele tuleb tööülesandeid juurde ja see eeldab ka teatud oskuseid, aga see tähendab ka seda, et neile tuleb anda ka suuremaid õiguseid,» lisas ta.

Arutelu modereeris Lehari Kaustel.