Päevatoimetaja:
Sander Silm

Viirusepuhang põhjustas Euroopas toidu tohutu ülejäägi

Copy
Vein
Vein Foto: Shutterstock

Euroopa toituainesektorit on söögikohtade ja hotellide sulgemise mõjul tabanud suur toidu ülejääk, kuid säilituspind kipub otsa saama.

Põllumehed ja toidutöösturid kutsuvad üles belglasi sööma rohkem friikartuleid, britte vohmima veiseliha ning prantslasi tarbima suuremas koguses juustu, vahendas Financial Times.

Seoses restoranide, hotellide ja töölissööklate sulgumisega koroonaviiruse puhangu tõrjumiseks kogu Euroopas on tekkinud tohutu toidu ülejääk. Nii püüab toiduainesektor veenda kodudesse suletud inimesi, et nad muudaksid oma harjumusi.

Maailma suurima külmutatud friikartulite eksportija Belgia ladudes on 750 000 tonnine kartulite ülejääk, mistõttu erialaliit Belgapom kutsub riigi elanikke sööma iga nädal ühe täiendava portsjoni friikartuleid.

«On traditsioon, et [belglased] söövad kord nädalas friikartuleid,» ütles Belgapomi peasekretär Romain Cools. «Me palume inimesi, et nad lisaksid sellele rõõmuhetkele nädalas veel ühe.»

Belgia kartulikasvatajad pole ainsad, kellel sarnane häda. Euroopa veinitegijaid ähvardab hinnanguliselt 35protsendiline langus müügimahus ja 50protsendiline kukkumine väärtuses mõõdetuna. Veinitööstus on palunud ELi abi, et ülejääk töödelda ümber puhtaks alkoholiks, millest saaks valmistada näiteks desovahendeid.

Prantsusmaal on leevendatud päritolumärgistusega juustu tootmisreegleid ja tootjad püüavad inimesi ärgitada seda rohkem sööma. Suurbritannias iga päev toodetavast 35 miljonist liitrist piimast on liigsed vähemalt kaks miljonit liitrit, mis kas töödeldakse piimapulbriks või valatakse minema.

Suurbritannia lihatööstuses aga suureneb kallimate lõigete ülejääk, mida tavaliselt kasutavad restoranid. Riigis on küll kasvanud hakkliha nõudlus, kuid müümata jäävad kallimad lõiked, tänu millele on äri tavalisel ajal kasumlik. Seetõttu püüab erialaliit kampaania abil majapidamiste tarbimisharjumusi mõjutada.

Euroopa Komisjon on välja kuulutanud kaks põllumajandussektori abipaketti, sealhulgas peatades konkurentsireegleid ja toetades 80 miljoni euroga põllumehi, et need saaks oma toodangut kaheks kuni kuueks kuuks ladustada, kuni turg uuesti tasakaalu saavutab.

Samas polegi enam palju kohti jäänud, kuhu ülejääki panna. Maailma suurima külmladude pakkuja, USA firma Lineage Logistics rahvusvahelise äri presidendi Mike McClendoni sõnul on umbes 95 protsenti Euroopa külmladudest täis. Nõudlus on suur kartulite, jäätise ning looma-, kana- ja sealiha säilitamiseks.

Erialaliidud rõhutavad, et põllumajandus ei saa nii kiiretele muutustele reageerida. «Loomaliha, mida sellel nädalal tarbime, tootmine algas kolm või enam aastat tagasi,» tõi välja Briti rahvuslik loomalihaliit. «Loomaliha tootmist ei saa lahti ja kinni keerata nagu kraani.»

Tagasi üles