Paadiomanikud ärevuses: kas kriisikevad käivitas paadimootorite varguste laine?

Paadimootor. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Postimees

• Paadifirmad hoiatavad, et varastatud mootor ei pruugi tööle hakata

Virumaalt on viimaste päevadega tulnud teateid vähemalt kolme varastatud paadimootori kohta. Politsei pole vargustelainet kinnitanud.

Ööl vastu pühapäeva varastati Mahu külast 6-hobujõuline Suzuki mootor koos kummipaadiga ning eelmise nädala lõpul Rakvere lähedusest 50-hobujõuline Tohatsu ja 15-hobujõuline Johnson, teatasid paadiomanikud sotsiaalmeedia vahendusel.

Üks varguse ohvriks langenud paadiomanik märkis, et viimati varastati tema ettevõttelt paadimootor eelmise majanduskriisi ajal. «Ühiskond on hüsteeriliseks muutunud ja igasugused jamad hakkavad toimuma,» märkis kannatanu, kelle mootor viidi minema kinnisele territooriumile pargitud järelhaagisel seisnud veesõiduki küljest. 

Paadimootorite müügi ja hooldusega tegelevad ettevõtted soovitavad mitte osta teadmata päritolu või mittekomplektseid paadimootoreid, kuna nii soodustatakse mootorite varastamist. OÜ Kalastuspood tegevjuht Taavi Salumets ütles, et kuna Eestis ja ka näiteks Leedus ei ole veesõiduki arvele võtmisel mootori seerianumbri registreerimine kohustuslik, võib see hinnatundlikumatel klientidel tekitada kiusatuse soetada poest ilma jõuallikata paat ning osta dokumentideta mootor mustalt turult või ajalehekuulutuse peale. 

Sellist käitumist Salumets siiski ei soovita. Varastatud mootorid on reeglina paatide küljest ära võetud kiirustades ja lohakalt, mistõttu neil võib puududa olulisi detaile või on mõni süsteem viga saanud. Kuigi tänapäeval saab kõike internetist tellida, võib sellise mittekomplektse mootori paigaldamine ja korralikult käima saamine osutuda kulukamaks kui odava ostuga saavutatud hinnavõit, juhtis Salumets tähelepanu ja tõi näiteks, et kui mootori eemaldamisel on juhtmed läbi lõigatud, võib nende parandamine ja uue juhtpuldiga ühendamine olla keeruline ülesanne, mis nõuab spetsialisti oskusi. 

Salumets selgitas, et mootorisse ja juhtpulti integreeritud varastamisvastased süsteemid on peal suurematel ja kallimatel paadimootoritel, kuid tavalistel hobi- ja kalapaatidel kasutatavatel mootoritel immobilaisereid reeglina pole. 

«Mõistlik oleks paigaldada paadimootorile GPS-jälgimisseade ning veesõiduk ka kindlustada,» soovitas Salumets. 

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse kommentaar:

Hetkel me ei saa kinnitada, et tegu oleks paadimootori varguste lainega, kuid kevadest sügiseni, mil veesõidukid taas veekogude äärde tuuakse, on aeg, mil võivad suureneda paatide ja paadimootorite vargused. Soovitan kõikidel paadiomanikel kasutusele võtta lisameetmeid, kuidas oma vara kaitsta. Näiteks paigaldada paadimootorile GPS-jälgimisseade, kindlustada veesõiduk ning võimalusel paigaldada kaidele valvekaamera, mis muuhulgas aitab politseil tuvastada võimalikke teo toimepanijad. Samuti palun inimestel, kes näevad kaide juures kahtlasest toimetavaid inimesi, sellest teada anda politseile. Kui süütegu on juba toime pandud, siis tuleb sellest samuti esimesel võimalusel politseid teavitada. Niimoodi saame operatiivselt hakata tegutsema teo toimepanijate välja selgitamisega ning teha tööd selle nimel, et kannatanu saaks oma vara tagasi

Lääne-Virumaal toimunud varguste asjus on alustatud kriminaalmenetlus ning teo toimepanijaid ei ole veel kindlaks tehtud. Samuti on veel vara öelda, kas tegu on ühe jõugu või inimesega, kes sellist laadi varguseid toime paneb.