«Eesti esimene kliimakaebus on ajendatud asjaoludest, et Narva-Jõesuu linnavalitsuse välja antud ehitusluba õlitehase rajamiseks on vastuolus rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnakokkulepetega ning selle mõjud on jäänud nõuetekohaselt hindamata. Loa alusel planeeritav õlitehas ei võimalda Eestil täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi ja on vastuolus nii säästva arengu eesmärkidega kui ka Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus,» leiavad kliimaaktivistid.
Pariisi kliimakokkulepe on riikidevaheline globaalne lepe, millega on liitunud ka Eesti. Sellele alla kirjutanud riigid andsid lubaduse piirata ühiselt globaalset soojenemist tunduvalt alla kahe kraadi ja teha jõupingutusi selle piiramiseks 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lepe on siduv kõigile sellele alla kirjutanud osapooltele, sealhulgas Eestile. Lisaks Pariisi kliimaleppele on Eesti võtnud eelmisel aastal solidaarselt teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega ka kohustuse püüelda kliimaneutraalse Euroopa suunas.
«Rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamine on oluline, et leevendada kliimamuutuste tagajärgi ning tagada tulevastele põlvkondadele elamiskõlblik keskkond. Uue õlitehase ehitamine kinnistaks Eestile veel mitmeks aastakümneks fossiilkütustel põhineva majanduse, millel aga puudub keskkondlik ja majanduslik perspektiiv,» selgitas kliimaaktivist Kertu Birgit Anton.
Aktivistid on varemgi õlitehase vastu sõna võtnud, kuid tulemusteta. «Suvel vestlesime peaministriga ning väljendasime selgelt, et noored ei kiida heaks riigi järjekordset investeeringut põlevkivitööstuse turgutamisse. Märtsis pöördusime koos ligi 20 noorteühendustega Eesti Valitsuse poole palvega, et investeerimisotsus õlitehase rajamiseks tühistataks,» sõnab kliimaaktivist Kristin Siil. «Kahju on tõdeda, et meid pole kuulda võetud. Käesolev kaebus on meie viimane võimalus midagi ette võtta, et selle reostava projekti elluviimist ära hoida.»