/nginx/o/2020/04/24/13070568t1hdb23.jpg)
Reedel toimunud EriSPUNK otsearutelus arutlesid majanduseksperdid kriisi mõjude ja võimalike lahenduste üle. Ühiselt tõdesid eksperdid, et riigi meetmed aitavad ära hoida majanduse ülereageerimist, kuid kriisist väljumiseks ei tohi tarbimine pikalt seiskuda. Ettevõtjate toetamiseks oodatakse täiendavaid lahendusi.
Ekspertide sõnul on kriisi sügavaim punkt veel tulemata ja saabub suvel. Kriisist kõige suurema löögi saavad teenuste sektor, tööstusesse jõuavad mõjud hiljem. «Me ei ole kunagi näinud nii järsku majanduse aeglustumist euroala kindlustunde indeksite järgi. Järgnevad kuud saavad olema rasked, aga kolmandas kvartalis võib näha kerget taastumist,» rääkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
«Järgmised kuud näitavad, kui sügavale antud kriis meid viib. Tänased abimeetmed on ajutised ja vajalikud selleks, et toimiva ärimudeliga ettevõtted raske aja üle elada saaksid. Erakapitali kaasamine selleks, et riik saaks abimeetmetest väljuda, võiks olla üheks lahenduseks,» jätkas Palm.
Estraveli juht Anne Samlik ütles, et praegune kriis toonud tarbimisse uue normaalsuse ja pooldab võimalikult kiiret piirangute leevendamist. «Mida varem piirangutest lahti ütleme, seda parem on. Inimesed peavad muutma oma käitumist,» rääkis ta. «See on uus reaalsus, millega me peame arvestama, kuid see ei saa lõpmatuseni kesta.»
Riigipoolset panust hindavad majanduseksperdid ja ettevõtjad olulisena. Ettevõtluse toetamiseks arenguruumi aga on. Blogi Sharpminder eestvedja Raul Malmstein ütles, et hetkel on riigid pea ainsad insitutsiooni, kes on suutlikud mobiliseerima investeeringuteks vahendeid, mis aitaksid kriisist väljuda. Ettevõtluse tugistruktuurist on Malmsteni hinnangul aga puudu meede, mis võimaldaks riigil teha otseinvesteeringuid võtmevaldkondade ettevõtetesse. «Küsimus on, kuidas riigiabi ettevõteteni jõuab,» rääkis ta.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles, et kriisi lahendamiseks tuleb lahendada pankrotistuvate ettevõtete probleemid, mis on elujõulised, aga on kriisi tõttu langenud finantsiliselt keerulisse seisu. Tema hinnangul on oluline see, et majanduse toetamine oleks tulevikku vaatav. Toetus tuleb meie ühisest rahakotist ja sellega tuleb olla vastutustundlik. «Riigiabisse suhtun reservatsiooniga. Ehkki episoodiliselt on see tarvilik, ei ole suurem riigi sekkumine majandusse enamasti kasulik. Halbu näiteid on ajaloost mitmeid. Pigem tuleks otsused anda turu kätte,» rääkis Oja.
«Riigiabi fondi asemel võib kaaluda rahastamiskanali loomist Smartcapi näitel, kus osa rahastusest annab riik, osa aga kaasatakse erasektorist. Me võiksime tulevikus näha seda, et kriisis sääste kasvatavad inimesed oleksid valmis Eesti ettevõtetesse investeerima. Ilma selleta on ka riigiabi võimendus väiksem,» jätkas Oja.