Õpetlik lugu: reklaam peab vastama tegelikkusele, muidu saab tarbija raha tagasi küsida

Kuidas tekitada olukord, et peredesse sünniks ka kolmandaid ja neljandaid lapsi? Foto: Pexels / Micael Widell

Tarbijavaidluste komisjon avalikustas otsuse, mille kohaselt peab kliendile raha tagastama kaupleja, kelle müüdud lapsevankri omadused ei vastanud reklaamile.

Läinud aasta maikuus ostis klient kauplejalt Nordbaby (Fliis Trade OÜ) 519,20 euro eest vankrikomplekti. Ostujärgselt avastas aga tarbija, et vanker kisub tasasel pinnal viltu ning selle vedrustus käitub veidralt ja on väga rappuv. Käru reklaamiti kui väga hea vedrustusega ja iga tee jaoks sobivat. Tarbija sõnul aga ei sobinud ostetud käru välitingimustes kasutamiseks, lisades oma väite kinnituseks ka video vankri «käitumisest» välitingimustes.

Nordbaby kaebusega nõustuda ei tahtnud, suuresti kuna vankri raamil puudusid nähtavad defektid, ning firma tehniku ja tootejuhi hinnangul ei olnud kõnealuse vankri raam ning vedrustus ebakorrapärased. Selleks viisid nad ise läbi testid, aga siseoludes.

Et õigust saada, oli tarbija sunnitud pöörduma tarbijavaidluste komisjoni poole, kust tellis komisjoni soovitusel spetsialisti arvamuse. Selle edastanud Wellmark OÜ kahe töötaja poolt leidis kinnitust, et vanker kisub lükkamisel vasakule ning seda on ebamugav lükata. Kuna Nordbaby tarbija ja vankrit analüüsinud Wellmark OÜ kahe töötajate arvamusega ei nõustnud, sai hiljem tellitud veel teinegi erapooletu ekspertiis, seekord kaupleja enda poolt, mille viis läbi Kohver & Kott OÜ. Ka teine erapooletu hindaja otsustas, et koos raskusega esineb vankri lükkamisel probleeme ning tegu on konstruktsiooni- või tehnoloogilise veaga.

Kuna võlaõigusseadusele tuginedes peab ostjale üleantav kaup vastama lepingu- ja reklaamitingimustele (kogus, kvaliteet, kirjeldus, omadused), leidis tarbijavaidluste komisjon, et müüja on rikkunud müügilepingut ning peab tarbijale tagastama tehinguraha koos ekspertiisitasuga (kuna esimese kuue kuu jooksul on asja kvaliteedi üle peetavas vaidluses tõendamiskohustus kauplejal). Konkreetselt ei vastanud ostetud kaup tingimustele ja kvaliteedile, mida ostja võis (toote reklaamist tulenevalt) mõistlikult eeldada. 

Võlaõigusseaduse paragrahvis 218 seisab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale, ning kuue kuu jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus pidi olemas olema asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus kauba puudusega (nt on see kliendi enda poolt pillatud/lõhutud/hooleta jäetud). 

Kaupleja peab defektse kauba kas asendama või parandama. Ostja võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud (võlaõigusseaduse paragrahv 116). Antud juhtumi puhul rakendus lepingu oluline rikkumine, kuna kaupleja keeldus tunnistamast kauba defekti ja seetõttu ka ei asendanud ega parandanud seda.

NB: lepingust taganemise kehtivuseks peab olema muuhulgas kauplejale esitatud kirjalik taganemisavaldus, ehk kirjalikku taasesitust võimaldav soov kauba eest makstud raha tagasi saada, kus kirjas ka põhjus(ed), miks. Loomulikult peab tarbija omalt poolt tagastama kauplejale defektse toote.

Meeles tasub lisaks pidada, üldise teabena, et kui ostja on ostu hetkel teadlik ostetava asja puudusest, ei vastuta müüja pärast tehingut enam kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest.