/nginx/o/2009/01/15/117986t1h20e3.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu teatel on kommunaalteenuste kallinemine oluliselt mõjutanud üüripinnal elavate tudengite majanduslikku seisu ning seab piiranguid kõrghariduse kättesaadavusele.
Kõrged üürihinnad ei lase tudengitel rahus õppida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Toetame korteriühistute liidu ettepanekut seada tugevam kontroll kommunaalteenuste pakkujate üle. Sama on tarvis teha ka eluaseme üüridega,» sõnas EÜL esimees Joonas Pärenson, kes kutsub peaminister Andrus Ansipit ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi üles looma täpsemat kontrolli üürituru üle.
Riiklikus eluasemevaldkonna arengukavas 2008-2013 on öeldud, et eraüüripinnad on Eestis enamalt jaolt väikeomanike käes, seega on sektor maksuõiguslikult halvasti kontrollitav ning riigil puudub sellest adekvaatne ülevaade, leiavad tudengid.
Kuna kõigile vajajatele ei suudeta tagada taskukohast elamispinda, mis on üks oluline kõrgharidusele ligipääsu tagavaid tegureid, tuleks EÜL hinnangul kaaluda vastavaid meetmeid, mis vähendaks selle vahe, mida peavad üüriturule suubuvad tudengid rohkem maksma kui üliõpilaselamusse majutatavad.
«Sellist süsteemi kasutatakse näiteks Soomes, kus on üliõpilaselamutes elavate tudengite osakaal võrdväärne Eestiga. Üliõpilane peab saama pühenduda õpingutele või teadus- ja arendustegevusele, mitte mõtlema pidevalt selle peale, kuidas toime tulla. Eesti erinevatest piirkondadest tulevatel õppuritel peavad olema võrdsed võimalused kõrgharidussüsteemi sisenemisel sõltumata nende majanduslikust staatusest,» lisas Pärenson.