/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/02/05/7546825t1h8104.jpg)
Eriolukorra tõttu järsult halvenenud majanduskeskkonna mõju jõudis autoliisingu turule väga kiiresti – väiksem nõudlus autoliisingu järele oli ka esimene märk, mis laenuturu jahenemist näitas, märgib Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik.
Graafikud ⟩ Autoliisingu turu kukkumine viitab laenuturu jahenemisele
Ülejäänud finantseerimisturg püsis märtsi teisel poolel inertsist veel aktiivne, ent juba aprilli ja edasiste kuude kohta avaldatavas statistikas väheneb tõenäoliselt ka teiste laenu- ja liisingutoodete väljastamine.
Märtsis liisisid nii ettevõtted kui ka majapidamised sõiduautosid ligi veerandi võrra vähem kui aasta varem. Kuivõrd majandustegevuse piirangud kehtestati alles märtsi keskel, võib arvata, et praeguseks on nõudlus autoliisingu järele vähenenud veel rohkem.
Ettevõtetele väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid märtsis 218 miljoni euro eest. Ligikaudu sama suur on viimase aasta jooksul olnud ka ettevõtete keskmine kuine laenumaht. Kokku on ettevõtete laenujääk 9,4 miljardit eurot. Eluasemelaene väljastati 116 miljoni euro eest ehk pisut rohkem kui samal kuul aasta eest. Majapidamiste eluasemelaenude jääk on 8,2 miljardit eurot ning muude laenude ja liisingute jääk 2 miljardit eurot.
Märtsis väljastatud laenude keskmine intressimäär oli madalam kui eelmistel kuudel. Ettevõtete pikaajaliste laenude puhul oli see 2,6 protsenti ja tagatisega eluasemelaenude puhul 2,3 protsenti.
Pikka aega kiiresti kasvanud hoiuste maht võib suureneda ka lähikuudel, sest nii ettevõtted kui ka majapidamised kasutavad oma sääste ettevaatlikult. Aastaga kasvasid kodumaised reaalsektori hoiused 9 protsenti: ettevõtetel 7,1 ja majapidamistel 8,4 miljardi euroni.
Ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime võib märkimisväärselt halveneda. Mõnes majandussektoris ettevõtete viivises olevate laenude maht märtsi lõpuks kasvas, kuid majapidamiste maksekäitumises samal ajal veel olulisi muutusi ei toimunud.
Ettevõtete nende laenude osakaal laenuportfellis, mis on vähemalt kümme päeva viivises, kasvas märtsis veebruariga võrreldes 1,3 protsendilt 2,1 protsendile. Kõige rohkem suurenes see kinnisvara ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Pangad on pakkunud laenuklientidele maksepuhkuseid, mis aitavad uute viivislaenude teket lähiajal piirata. Seetõttu ei pruugi viivislaenude maht anda täielikku ülevaadet raskustest, mis laenude teenindamisel võivad tekkida.