/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2012/01/08/907010t1h56d3.jpg)
Kuigi mullu räägiti, et kõige raskem aeg on majanduses vähemalt ajutiselt seljataga, müüsid kohtutäiturid võlgade katteks sundmüügi korras rohkem kinnisvara kui varasematel kriisiaastatel.
Sundmüükide hulk oli mullu rekordiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes 2010. aastaga kasvas sundmüükide arv 16 protsenti, 833 objektini. Pankade hinnangul ei tähenda see siiski, et mullu sattus rohkem inimesi rahalistesse raskustesse.
SEB ja Swedbanki teatel oli tegemist varasemate aastate probleemsete klientidega, kelle vara ei õnnestunud toona kinnisvara valdkonna madalseisu tõttu maha müüa. Möödunud aastal aga asjad paranesid ning hapude laenude katteks müüki pandud kinnisvara leidis lihtsamini ostja.
«2011. aastal suurenes sundmüükidega realiseeritud objektide arv põhjusel, et kinnisvaraturu aktiivsus kasvas – paljud eelmistel perioodidel müüki pandud objektid said 2011. aastal müüdud,» vahendas Swedbanki pressiesindaja pangaspetsialistide vastust.
SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu lisas, et mullu lõpetati ka mitme laenu pandiks olnud korteri või suvila müük, kuna inimese maksevõime paranes ning võlg otsustati sisse kasseerida muul viisil.
«Läbi kriisi ehk siis viimase nelja-viie aasta jooksul on probleemseid sundmüüke olnud ligikaudu 150,» nentis Vohu. «Algatatud on neid rohkem, ent juhul kui inimese maksevõime taastub, peatatakse ka sundtäitmine.»
Tegelikult võib aga sunniviisiliselt müüdud kinnisvara hulk olla märkimisväärselt suurem kui kinnistusraamatu andmed näitavad. Nimelt kajastavad kinnistusregistri numbrid vaid neid sundmüüke, mille puhul on kinnisvara omanikku vahetanud kohtutäituri avalduse alusel.