Tallink alustab naabrite juures kollektiivset koondamist

Tallink loodab end sama turunduseelarve juures järgmisel aastal rohkem reklaamida. Foto: Peeter Langovits.

Tallink Grupi tütarettevõte Tallink Latvija AS teavitas täna Läti Töötukassat ning kontserni Läti vabariigi töötajaid kuni 550 töötaja kollektiivse koondamise protsessi alustamisest. Protsess hõlmab nii kontserni Läti lipu all opereerivate laevade Isabelle ja Romantika laevapereliikmeid kui ka Läti kaldapersonali, kuid suurem osa koondatavatest on kahe Riia-Stockholmi liinil opereerinud laeva teenindav personal.

Tallinki Riia-Stockholmi liini laevad Isabelle ja Romantika seisavad koroonakriisist tingitud eriolukorra ja reisipiirangute tõttu märtsi keskpaigast Riia sadamas ning laevade opereerimine on määramata ajaks peatatud. Mõlemal laeval on merendusreeglitest lähtuvalt seisuajal pardal vaid minimaalne tehniline koosseis, ülejäänud laevapereliikmed on viimase kuu aega veetnud kodus Tallink Grupi poolt makstava vähendatud palgaga.

«Tänane otsus on tehtud väga raske südamega. Oleme sunnitud selle sammu astuma, kuigi oleme pikki nädalaid tegutsenud sihikindlalt selle nimel, et me ei jõuaks punkti, kus meil ei ole muid valikuid, kui kaotada meile väga olulisi inimesi ja töökohti,» kommenteeris otsust Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

«Reaalsus on see, et juba viimane kuu aega seisavad meie Läti lipu all opereerinud laevad sadamas ja nende laevade töötajad vähendatud töökoormuse ja palgaga kodus ning meil pole tänaseni veel teadmist, millal olukord muutub ja meil laevad mingiski mahus taas Läänemerele õnnestub saata. Kindlasti ei toimu Riia-Stockholmi liini taastumine kahe laevaga üleöö või isegi lähikuude jooksul. Tõenäoliselt oma senises mahus isegi mitte selle aasta jooksul. Seega on tänaseks selge ka see, et meil ei ole Lätis varasemas mahus töötajatele tööd pakkuda,» selgitas Nõgene.

Ettevõtte hinnangul on tõenäoline, et Riia-Stockholmi liin taaskäivitatakse esialgu pärast piirangute lõppemist vaid ühe laevaga, kuna oodatavad esmased reisijate mahud ei õigusta kahe laeva kohest liinile naasmist ning tõenäoliselt toodab iga reis esialgu ettevõttele kahjumit.

«Sarnaselt Eesti, Soome ja Rootsiga oleme viimase kuu jooksul ka Lätist oodanud ametkondade võimalikke toetusmeetmeid laevandussektorile, tagamaks, et eriolukorra lõppedes oleks meil võimalik oluline meretransport Läti ja Rootsi vahel taastada kasvõi piiratud kujul. Tallink on Läti liinil teenindanud läbi aegade 8,6 miljonit reisijat, olles kõige suurema istekohtade arvuga ühendus Läti ja Rootsi vahel. Seni pole Läti ametkond konkreetseid erilahendusi pakkunud. Oleme lähetanud omalt poolt täiendava abipalve kirja Läti Vabariigi Valitsuse ministritele ning loodame, et Läti valitsus peab vajalikuks ning võimalikuks Riia-Stockholmi laevaliini jätkamist ja leitakse võimalused rahvusvahelise reisilaevanduse toetamiseks,» sõnas Nõgene.

«Reiside taastamise järel, olukorras, kus laevas ei ole alguses piisavalt reisijaid, süvendaks iga alustav reis ilma toetusmeetmeta ettevõtte kahjumit,» lisas Nõgene.