Tööandjad ootavad kannatamatult kriisist väljumise kava

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. Foto: Remo Tõnismäe

Tööandjate keskliidu volikogu nentis, et Eesti meditsiinisektor on tervisekriisi haldamisega hästi toime tulnud, samas teeb murelikuks Eesti kriisist väljumise tegevusplaani puudumine.

«Ajal, kui Euroopa Komisjon on andnud selged suunised kriisist väljumiseks ja teised riigid leevendavad järk-järgult piiranguid (näiteks Austria, Taani, Norra ja Tšehhi), et majandus saaks hakata taastuma, ei ole Eestis konkreetse tegevuskavani jõutud. Riik vajab piirangutest väljumise plaani, mis vaatab mitu kuud ette ning kus on selgelt paigas kõigi osapoolte rollid,» ütles tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

Tema sõnul tasub jagada kogemusi ja praktikaid ka naabritega, kes on kriisist väljumisel meist mitu sammu ees.

«Jagame riigijuhtide ja teadlaste muret inimeste tervise pärast. Samas on näha, et Eesti tervishoiusüsteem saab tänase olukorra ohjamise ja koroonaviirusse nakatunute raviga kenasti hakkama. See annab kindluse, et võime asuda piiranguid leevendama. Seejuures toetame lahendusi, mis võimaldavad inimeste laiemat testimist, eelkõige viirusevastaste antikehade tuvastamist. Teadmatus on üks halvimaid asju, mis külvab asjatult hirmu ega lase eluga edasi minna,» ütleb tööandjate ühenduse juht Arto Aas.

«Endiselt on oluline teema isikukaitsevahendite kättesaadavus. Kui meditsiini- ja toiduainetööstuses on see olnud tavapärane norm, siis nüüd laieneb see sisuliselt kõigile. Me peame õppima elama koos viirusega ning maske vajavad lisaks eesliinitöötajatele ka teised, eriti vanemad inimesed. Riigil võimalused kvaliteetset varustust hankida on kahtlemata suuremad kui igal ettevõtjal eraldi,» toonitab ta.

Kui on olemas vajalikud kaitsevahendid, siis saab tema sõnul hakata taastuma ka majandus ning inimesed naasta samm-sammult oma tavapärasesse elurütmi. «On ülioluline, et meil ei järgneks tervisekriisile veelgi tõsisem sotsiaalne ja majanduslik kriis,» sõnab Aas.

Eriolukorra venima jäädes kandub kriis kõikidesse ettevõtlusharudesse, see toob aasta teises pooles kaasa väga suure tööpuuduse kasvu ja majanduslanguse.

«Eesti Pank on öelnud, et iga nädal täiendavaid piiranguid toob kaasa Eesti majanduse kahanemise 0,5 protsendi võrra ehk ühiskond kaotab piirangute tõttu 140 miljonit eurot nädalas. Selle kõrval on riigile tervikuna vajaliku testimisvõimekuse ja isikukaitsevahendite soetamise kulu peenraha. Rääkimata töö kaotanud perede toimetulekuraskustest, riigi saamata jäänud maksutulust ning aina süvenevast majanduskriisist. Eesti inimesed on peagi väsimas piirangutest ja ka ettevõtjad vajavad riigilt positiivseid signaale,» ütles tööandjate keskliidu tegevjuht.

Piirangute järk-järgulisel leevendamisel tuleks Arto Aasa hinnangul alustada kõige väiksema riskiga tegevustest:

• Plaanilise ravi taastamine kõigis raviasutustes.
• Lasteaedade ja koolide töö taastamine.
• Tööjõu vaba liikumise võimaldamine naaberriikidega.
• Kaubanduskeskuste avamine sarnaselt teiste kaubanduspindadega.